VANA-VENE RIIK

varjaagid – tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid

Rus – Vana-Vene riigi nimi Skandinaavi allikates, vahel nimetati neid ka russideks, andsid nime Vana-Vene riigile ja hilisemale Venemaale (Russland, Russide maa).

tšuudid – osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates.

bojaar – Vana-Vene ülik

veetše – rahvakoosolek Vana-Vene linnas

družiina – Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond

Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid 862. a ennast valitsema 3 varjaagi vürsti, kolm venda – Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks eelkõige Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. 9-10. saj arheoloogiline materjal tõendab skandinaavlaste suurt rolli Vana-Vene riigis. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena.

Vana-Vene vürst Rjurik valitses üksnes Põhja-Venemaal, Vanas-Laadogas, hilisemas Novgorodis, 880.a vallutas järgmine vürst Oleg Kiievi ja tegi sellest oma riigi keskuse, järgmiste valitsejate ajal laiendati naaberriike vallutades oma alasid veelgi.

Paljurahvuseline riik.

Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes – Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-Loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Piibli alusel tekkis vana slaavi keel ehk kiriku slaavi keel. Seda kasutati pikalt Venemaal jumalateenistustel ja vaimuliku kirjanduse puhul. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased. Aja jooksul hakkasid liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Riigi lääneosas elas baltlasi, idaosas türgi rahvaid. Ajapikku rahvad sulandusid ning võtsid üle slaavi keele kui ka kultuuri.

Suurvürst Vladimir Püha võttis Bütsantsi vahendusel ristiusu ametlikult vastu 988.a Seda kinnitati tema ja Bütsantsi keisri õe Anna abieluga. Kroonikad räägivad, et peale seda käsutas vürst kogu rahva Dnepri jõkke ja lasi ristida. Tegelikkuses kohtas ristiusustamine rohket vastupanu. Vana-Vene riigi kõrgperioodiks oli suurvürst Jaroslav Targa valitsusaeg (1019-1054), kes rajas palju kindlustusi, tugevdas riigi võimu, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut.

Jaroslav Targa näo rekonstruktsioon:

Vana_vene

Kiievi-Venemaa 1015-1113:

Vana-vene

Kiievi-Vene riigi võimukese oli suurvürst, kes täitis nii seadusandja, sõjaväejuhi, haldusjuhi kui ka kohtumõistja ülesandeid. Vallutatud maa-aladele ehk alluvatesse vürstiriikidesse määras ta juhtideks oma perekonnaliikmeid, näiteks poegi. Vürstkondi valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Suurvürst realiseeris võimu talle alluva sõjaväestatud kaaskonna družiina kaudu. Družiina liikmeid nimetati družinnikuteks. Družiina oli suurvürsti täielikul ülalpidamisel ning täitis tema sõjaväe, maksukogumise ja õigusemõistmisel vajalikke ülesandeid. Kuna aga väikesed vürstkonnad olid omavahel sõjajalal oli vürstide võim võrdlemisi ebakindel.

1169. a vallutas Vladimiri- Suzdali vürst, kes nüüd nimetas end suurvürstiks, Kiievi ja pealinn rüüstati. Vana-Vene riik lagunes lõplikult mongolite vallutuse käigus 13.saj. I poolel.

Kiievi- Venemaa ja mongolid:

Kaubandus

9.- 10. Saj toetus Vana-Vene riik rahvusvahelisele kaubandusele, riiki läbisid mitmed olulised kaubateed
1) ühendas Läänemerd Volga jõe kaudu Kesk- Aasia rikaste riikidega
2) Läänemerelt läbi Novgordi ja Kiievi Bütsantsi

Novgorodi keskaegne turg:

vana-vene1

Kaubaartiklid: orjad, karusnahad ja vaha, mida anti Bütsantsi luksuskaupade ja hõbeda eest.

Vana- Vene kultuur sai tugevaid mõjutusi Bütsantsilt, sealt toodi esimesed ikoonid ja kirikuraamatud, ehitati analoogsed kirikud.

Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett:

vana-vene2

Ka riietus võeti üle Bütsantsist. Mõttelaad ja kombed võeti üle aga kreeklastelt. Kreeklaste mõjul võeti vastu ka slaavi tähestik ja vanaslaavi keelne kirjaoskus oli Vene linnades küllaltki levinud.

Võim oli koondunud bojaaride ja nende perekondade kätte, olulist rolli omas ka skandinaavlastest sõdalaste kaaskond- družiina. Talupoegadel ja vabadel inimestel oli Vana-Venes vähem sõnaõigust, kui näiteks Skandinaavias. 11. saj olid nende tingimused peaaegu orjadega võrdsustunud. Veetšel võeti vastu otsuseid, kõige suurem võim oli Novgorodi veetšel.

Bojaar:

vana-venebojaar

Naise roll, eri piirkondades erinev, skandinaavia päritoluga piirkondades oli suurem kui riigi lõunaaladel. Bütsantsi kultuuri mõjul olukord halvenes olukord ka põhjas, sest naisi vaadati kui alamaid olendeid. Enne ristiusustamist oli vürstidel mitu ametlikku naist, lisaks liignaised. Mitmenaisepidamine oli iseloomulik ainult kõrgkihtides. Kõrgkihi naised elasid ka erilises piiratuses: eraldi majad, kust ei tohtinud iseseisvalt isegi väljuda, alamad naised olid igapäevaelus suhteliselt vabad.

Ainus teadaolev naisvalitseja Vana-Vene riigis – vürstinna Olga:

vana-vene3

862 – Rjurik vallutas Novgorodi

882 – Kiievi vallutamine

988 – võeti vastu ristiusk.

Vene impeeriumi ajalugu:

Vene impeerium kaardil:

Vana vene laul:

See artikkel on retsenseerimata.