Vooluallikas
Võrdleme vee voolamist elektrivooluga – mõlema puhul on tegemist suunatud liikumisega. Veevoolu korral liiguvad suunatult veemolekulid, elektrivoolu korral laetud osakesed.
Selleks, et vesi saaks voolata, peab eksisteerima vedelikunivoode erinevus – kui meil on ühendatud anumad, tekib neid ühendavas torus veevool ainult siis, kui vedeliku nivood anumas erinevad.
Selleks, et laetud kehi ühendavas juhis saaks tekkida elektrivool, peab kehade vahel eksisteerima elektriväli – kehade elektrilaengud peavad teineteisest erinema.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
xy-koordinaatsüsteem
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Ruumilised kujundid
Häälikute pikkused
Ruutvõrrand
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Ионы
Paraku on mõlemad voolud väga lühiajalised. Selleks, et vedelik saaks pikemalt voolata, peame leidma võimaluse nivoode erinevuse hoidmiseks – tõstma pidevalt vett (näiteks pumbates) ühest anumast teise tagasi.
Sama kehtib elektrivoolu kohta – selleks, et kehi ühendavas juhis oleks pikemaajalisem elektrivool, tuleb kehade laengute erinevuse säilitamiseks laenguid pidevalt teisest (negatiivsemalt laetud) kehast esimesse tagasi tõsta.
Seda protsessi nimetatakse laengute eraldamiseks ning selleks kasutatavaid seadmeid nimetatakse vooluallikateks. Vooluallikate ülesanne vooluringis on tekitada ja hoida elektrivälja vooluringis pika aja vältel.