Võõrsõnade kirjutamine
Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni.
Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest:
1) b, d, g sõna algul – banaan, doping, giid;
2) tähed f, š, z, ž – firma, šerbett, zooloog, loož;
3) pearõhk järgsilbil – miniatuur, vanill, grammatika;
4) pikad täishäälikud järgsilbis – galerii, idee, marinaad;
5) o järgsilbis – foto, logo, stereo;
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
I ja J-i õigekiri
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
6) eesti keeles tavatud häälikuühendid – bluff, džemper, anekdoot, pidžaama,
Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel.
h
Ühe tähega kirjutatakse
a) pika täishääliku järel olev h: psüühika, psüühiline, stiihia;
b) lühike h täishäälikute vahel: boheemlane, mahorka.
Kahe tähega kirjutatakse pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, krahh, psühholoogia, mehhanism.
Normikohased on nii mehaanik, mehaanika, mehaaniline kui ka mehhaanik, mehhaanika, mehhaaniline. Õigekeelsussõnaraamat eelistab esimesi.
f, š
f-i ja š õigekirjutus käib p, t, k, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. See tähendab, et lühikest f-i ja š-d ei ole, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš:
profid- (kaks) proffi
šefid- (seda) šeffi
(selle) pilafi- (sööb) pilaffi
blufib- bluffima
duši (all)- (võtab) dušši
(selle) guljaši- (sööb) guljašši
Sellepärast on üks f ka sõnus: afekt, aferist, afo
Päris vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv. Sellepärast on üks f ka sõnus: aferist, aforism, afäär, efekt, grafiti; pika täishääliku järel:biograafia, graafika, graafiline.
Üks š on sõnus: brošüür, ešelon, finišeerima, kušett; pika täishääliku või diftongi järel: gorbuuša; viimases silbis, mis pole pearõhuline: fetiš, finiš.
Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja š ühe tähega: harf, šurf, golf; vrd teise tulba pikka š-d esimese ja kolmanda tulba ülipika š-ga:
borš (selle) borši (seda) borši
burš burši burši
punš punši punši
revanš revanši revanši
TEST:
Võõrsõnade õigekiri. Test nr 2
Võõrsõnade tundmine. Vali lause lünka sobiv õige võõrsõna
Võõrsõnade tundmine. Vali lause lünka sobivaim õige võõrsõna. Test nr2
LOE LISAKS: Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel
Allikas: EESTI KEELE KÄSIRAAMAT