VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Kirjalik liitmine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kirjalik lahutamine
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Algebralised murrud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 10 piires
xy-koordinaatsüsteem
Hariliku murru kordamine
Lahutamine 20 piires
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
8. klassi matemaatika teooriavideod
Funktsioonid ja nende graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
Peastarvutamine eelkoolile
Tasandilised kujundid
Numbrilised seosed
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame
Võrde põhiomadust kasutades saame, et .
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool , parem pool . Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks: