VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Näide: 
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Hariliku murru kordamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Liitmine 20 piires
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine I kooliastmele
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Algebralised murrud
Ruumilised kujundid
Liitmine 10 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonid ja nende graafikud
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrand
8. klassi matemaatika teooriavideod
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
