VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Näide: 
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Algebralised murrud
Ruutvõrrand
Numbrilised seosed
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tasandilised kujundid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 20 piires
Kirjalik lahutamine
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ratsionaalavaldised
Lahutamine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Kirjalik liitmine
Peastarvutamine I kooliastmele
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Hariliku murru kordamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Funktsioonide graafikud
Kell ja kellaaeg
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
