Mittemetallide keemiliste omaduste võrdlus

Mittemetallidel on väga erinevad keemilised omadused, mistõttu ei saa rääkida üldiselt mittemetallide omadustest. Enamus mittemetalle võivad käitud keemilistes reaktsioonides nii oksüdeerijatena kui redutseerijatena (välja arvatud fluor ning väärisgaasid). Üheks ühiseks omaduseks on see, et kõik mittemetallid (välja arvatud väärisgaasid, mis metallidega ei reageeri) käituvad metallidega reageerides oksüdeerijatena. Mõned näited metalli ja mittemetalli vahelistest reaktsioonidest

2Ca + O2 = 2CaO

Fe + S = FeS

Cu + Cl2 = CuCl2

2K + I2 = 2KI

6Na + N2 = 2Na3N

Vesinikuga reageerivad ainult aktiivsed metallid (IA ja IIA rühma metallid) ning saadusena tekib metalli hüdriid. Vesinik käitub oksüdeerijana ning liidab elektrone – tekib hüdriidioon (H)

2Na + H2 = 2NaH

Ca + H2 = CaH2

Mittemetallid võivad ka omavahel reageerida ning sellisel juhul käitub oksüdeerijana see mittemetall, millel on suuremad mittemetallilised omadused.

Mittemetallilised (oksüdeerivad) omadused suurenevad rühmas alt üles liikudes ning perioodis vasakult paremale liikudes.

Näiteks väävel käitub vesinikuga reageerides oksüdeerijana, kuid hapnikuga reageerides redutseerijana

S + H2 = H2S S + 2e = S2-
S + O2 = SO2 S – 4e = S4+

Keemia test:

Mittemetallide keemiliste omaduste võrdlus. Vali õige variant

Lisainfo

See artikkel on retsenseerimata.