Selles peatükis uurime lähemalt, milline võis olla vanema kiviaja inimese igapäevaelu, millest ta toitus või milliseid tööriistu valmistas.

Kütid ja korilased

Vanemal kiviajal elanud inimesed olid korilased, kütid ja kalapüüdjad. Kütiti suuri imetajaid, näiteks piisoneid, mammuteid, põhjapõtru ja hirvi. Selliseid suuri imetajaid oli aga raske tabada, seepärast söödi sagedamini putukaid, roomajaid, linde ja väiksemaid imetajaid. Saakloomast ei jäänud midagi järele: lihast tehti toitu, nahast õmmeldi riideid, luudest valmistati tööriistu ja kõõlustest nööri.

Kaitseks külma eest otsis vanema kiviaja inimene varju koopast või rajas varjualuse. Elati karjana, kuhu võis kuuluda kuni sada liiget.

Karjal oli kindel piirkond, kus toitu otsides ringi rännati. Selles piirkonnas võis inimkari liikuda tuhandeid aastaid.

Vanema kiviaja inimesed oskasid veekogude ületamiseks endale ka paati ehitada. Samuti arvatakse, et vanema kiviaja lõpul kodustati koer.

Neandertallasel ja tarkinimesel kujunes ettekujutus elust ja surmast. Nemad tundsid ka vajadust kirjeldada maailma kunsti kaudu.

Tööriistade valmistamine

Üks tähtsamaid oskusi, mis eristab inimest loomadest, on tööriistade valmistamine.

Esimesed kivist tööriistad olid väga lihtsad. Ränikivi ehk tulekivi küljest löödi teise kiviga teravaid kilde, mida sai kasutada noana. Alles jäänud ränikivitükist sai kirves.

Aja jooksul tööriistade valik laienes. Mõne ränikivikilluga sai loomanahkadelt rasva ära kaapida. Teise killuga töödeldi selliseid tugevaid materjale, nagu luud, sarve ja puitu. Neid tööriistu nimetatakse vastavalt kõõvitsaks ja uuritsaks. Uuritsaga meisterdati nii oda- kui ka nooleotsi. Luust tehti õngekonkse ja harpuuniotsi ning õmblusnõelu. Vanema kiviaja lõpuks oli tarkinimene õppinud valmistama ja kasutama sadakond eri tüüpi tööriista.

Kõiki neid kiviaja tööriistu on Sul võimalik näha Eesti Ajaloomuuseumis.

Tule kasutuselevõtt

1,6 miljonit aastat tagasi avastas püstine inimene, et tuli annab sooja ja küpsetatud liha on maitsvam kui toores. Samuti peletab tuli eemale ka metsloomi. Tuld teha püstine inimene tõenäoliselt ei osanud, küll aga kasutas ära juhuslikud võimalused, kui tule süütas näiteks välk või kuum laava.

Esimene, kes oskas tuld süüdata, oli neandertallane. Oletatakse, et ta keerutas tugevat puutükki pehmes puutükis seni, kuni see hakkas suitsema ja hõõguma. (Vaata sellise hõõrumise/keerutamise tehnikas tule süütamise kohta videot).

40 000 aasta eest õppis tarkinimene süütama tuld ränikivi ehk tulekivi abil. Tuli andis soojust ja valgust ning kaitses metsloomade eest. Tulel valmis maitsvam toit. Küpsetatud toitu oli kergem seedida ning see andis ka rohkem energiat.

Teise kiviga kõvasti vastu ränikivi ehk tulekivi lüües tekivad sädemed, mistõttu kasutati seda lisaks tööriistade valmistamisele ka tule tegemiseks.

Koera kodustamise põhjuste kohta on teadlastel mitu seletust. Millist seletust Sina pooldad? Miks?
1. seletus: koerad eristusid huntidest umbes 20 000–10 000 aasta eest. Kindel ei ole, kas koer kodustati vaid ühes kohas või tehti seda korduvalt.
2. seletus: hunt kodustas ennast ise. Arvatakse, et hundid, kes olid vähem inimkartlikud, hakkasid inimese prügihunnikutest süüa otsima ning pikapeale võeti inimkogukondades omaks.
3. seletus: kodustamine algas siis, kui inimesed kasvatasid üles hundikutsikad, abiks jahipidamisel ja koormaloomadena.

Kokkuvõte raamatust: Eric Chaline. Viiskümmend looma, kes muutsid ajalugu. Koolibri, 2012. Lk 48–49, tlk Raivo Hool.