Keskaja mõistetest

Keskaeg hõlmab lausa tuhandet aastat ehk pea kümmet sajandit, mis on väga pikk ja muutusterohke aeg. Keskaja alguseks peetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal, ent see aastaarv on kokkuleppeline. Pigem on tegemist sündmusega, mis mõjutas edasist ajalugu niivõrd, et seda võib pidada uue ajastu alguseks. Oluline on mõista, et üks kindel daatum üksi ei muuda veel ajaloo kulgu, vaid algatab sündmusteahela, mis viib lõpuks välja millegi uueni. Nii mõjutas ka Lääne-Rooma keisri kukutamine edasist ajaloo kulgu, sest keisrivõim ja keisririik lagunes, luues uued võimalused järeltulevatele põlvedele.

Sandro Botticelli teos „Pallas ja kentaur” (1482). Keskaegses riietuses naisterahvas puudutab kentauri pead. — Renessansiajastu ühe tuntuma kunstniku Sandro Botticelli teos „Pallas ja kentaur” (1482), mille teema tuleb antiikajast, Kreeka mütoloogiast

Lucia Legendi meistri Maarja altar, 15. saj. Palvetavad inimesed. — Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna liikmeid ajast, kui Kolumbus avastas Ameerika. (Lucia Legendi meistri Maarja altar, 15. saj)

Keskaja mõiste ise pärineb aga hoopis renessansiajastust, kui Itaalia õpetlased selle kasutusele võtsid. Renessansiaja inimeste jaoks oli keskajal negatiivne tähendus, sest see lahutas neid antiikajast, mida nad eeskujuks võtsid. Keskajale heideti ette vaimset piiratust ja rumalust, mida vastandati ideaaliks peetud antiigile. Samal ajal keskajal peeti antiikaega paganlikuks, kristluse-eelseks ajajärguks, mil veel ei olnud mõistetud Jeesus Kristuse õpetust. Keskaeg algab ja lõpeb erinevates maades kokkuleppeliselt erineval ajal. Kui Lääne-Euroopa jaoks algas keskaeg Rooma keisri kukutamisega, siis Eestis peetakse keskaja alguseks ristisõdu 13. sajandil, mida mujal Euroopas peetakse aga keskaja kõrgajaks. Eestisse jõudis kristlus 13. sajandil Saksa ja Taani ristirüütlite kaudu, kes vallutasid maa ning ristiusustasid elanikkonna. Eesti ja Läti alad kuulusid toona VanaLiivimaa koosseisu. Vana-Liivimaa ei olnud ühtse keskvõimuga riik, vaid siin võitlesid võimu pärast mitmed jõud, nagu piiskopid ja Saksa ordu. See riiklik moodustis hävines Vene-Liivimaa sõjas, mistõttu 1558. aastat peetaksegi siin keskaja lõpuks. Täpsemalt tuleb ristisõdadest juttu õpiku teises osas.

Samamoodi nagu keskaja algus on kokkuleppeline, ei ole ühesugust arvamust keskaja lõpu kohta. Üks levinumaid tähiseid, millega seostatakse keskaja lõppu, on trükikunsti leiutamine umbes 1450. aastal, sest siis hakkas kiiresti levima trükitud kirjasõna ja selle kaudu uued ideed. Samuti Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul) vallutamine türklaste poolt 1453. aastal. Araablaste kaudu jõudis antiikkultuur Euroopasse ja selle mõjul kujunes uus mõttelaad. Üheks kõige populaarsemaks keskaja lõppu tähistavaks aastaarvuks peetakse 1492. aastat, kui Christoph Kolumbus avastas Ameerika, sest teadmised uuest kontinendist muutsid maailma igaveseks. Praegu on Ameerika Ühendriigid üks võimsamaid maailma riike, kuid sellel maal on olnud väga traagiline ajalugu näiteks mustanahaliste või pärismaalastest indiaanlaste jaoks. Väga oluliseks keskaja lõpudaatumiks võib pidada ka reformatsiooni algust 1517. aastal, mil Martin Luther avaldas oma teesid. Reformatsiooni algus oli oluline ka Eesti jaoks, sest veel tänapäevalgi on meie kristlaste seas rohkelt luterlasi. Praeguseni on säilinud nii keskaegseid ehitisi, eriti Tallinnas, kui ka põnevaid esemeid, mis asuvad muuseumides üle Eesti. Keskajast pärit materiaalne kultuur on muinsuskaitse all, seda ei tohi hävitada, kahjustada ega ilma loata muuta. Materiaalne kultuur hõlmab nii ehitisi kui ka esemeid. Näiteks on väga väärtuslikud keskaegsed kunstiteosed, mis annavad meile palju teavet keskaja inimeste kohta. Keskaegset kunsti tullakse Tallinna Niguliste kirikusse vaatama üle terve maailma. Seetõttu ongi oluline teada ja tunda just Eesti keskaegseid ehitisi, esemeid ja kunstiteoseid. Kõik need jutustavad meile oma loo keskajast: omanikest, valmistamisloost ja kasutamisest. Sealhulgas annavad nad aimu keskaegse inimese maailmapildist, tema eelistustest, maitsest, väärtustest ja uskumustest.