Muinas-Eesti ülikud
Tõenäoliselt oli enamik muinasaja lõpu Eesti elanikest vabad põlluharijad, ent leidus nii teistest paremini elavaid ülikuid kui ka oma isanda omandiks olevaid orje. Neist ühiskonnagruppidest on kõige rohkem teavet ülikute kohta, keda on korduvalt maininud kroonik Henrik, kes nimetas neid vanemateks, paremateks ja rikasteks. Lisaks võidi olulisemaid ülikuid kutsuda kuningateks (nagu Skandinaaviaski, vt I osa, ptk 21), kuid kõige tihemini nimetavad tänapäeva ajaloolased neid vanemateks. Nende kohta leidub ka võrreldes teistega rohkem arheoloogilist teavet. Ülikud elasid kas suurtaludes, mis võisid seista ülejäänud külast eraldi, või linnustes.
Kuidas muinasaegses Eestis valitsemine toimus, pole päris selge. Kroonik Henriku järgi oli ühes linnuses tavaliselt mitu vanemat ning ka suhtluses naabritega ja lepingute sõlmimisel osales mitu ülikut korraga. Seetõttu on oletatud, et ühte piirkonda võis valitseda pigem ülikuperekond tervikuna, mitte üks vanem. On ka arvatud, et oluline sõna oli öelda mitte ainult perekonna meesliikmetel, vaid ka naistel – arvatavasti oli muinasaegses Eestis naise ühiskondlik seisund parem kui suuremas osas Euroopas.
Vastus salvestatud!
Kuidas võidi valitseda Eesti alasid muinasajal?
