Keelemeel. Eesti keele käsiraamat keeleõppijale
„Keelemeel“ on käsiraamat igale keelekasutajale, kellel on vaja õigesti kõnelda, kirjutada ja tekste koostada. See koosneb neljast suuremast teemavaldkonnast: sõna, lause, tekst ja keeleabi, teemad jagunevad omakorda alapeatükkideks. Raamat on lihtne ja selge, aitab õppida ning õpitut meelde tuletada. „Keelemeel“ on oluline õppevahend nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilasele, samuti saavad sellest raamatust abi eesti keele kursustel osalevad õppijad.
- Põhjalik eesti keele käsiraamat.
- Hea ja lihtne liigendus.
- Mõeldud igale keelekasutajale.
- Ülesanded iseseisvaks harjutamiseks.
- Raamatu lõpus aineregister.
Digiõpiku aluseks on 2019. aasta kolmas, täiendatud kordustrükk.
Keelemeel. Eesti keele käsiraamat õppijale
Ühele kasutajale 1 aasta.
6.90€
- Saateks
-
1. SÕNA
Tutvu sisuga
- 1.1. Sõnavara Tasuta
- 1.1.1. Sõnaliigid Tasuta
- 1.1.2. Liigitus sõnade päritolu järgi Tasuta
- 1.1.3. Liigitus muutmisviisi järgi Tasuta
- 1.1.4. Liigitus lauses kasutamise otstarbe järgi Tasuta
- 1.1.5. Liigitus tähenduse järgi Tasuta
- 1.1.6. Sõnaliikide tabel Tasuta
- 1.2. Sõnavara rikastamise viisid
- 1.2.1. Tuletamine
- 1.2.1.1. Nimisõnaliited
- 1.2.1.2. Omadussõnaliited
- 1.2.1.3. Arvsõnaliited
- 1.2.1.4. Tegusõnaliited
- 1.2.1.5. Määrsõnaliited
- 1.2.2. Liitmine
- 1.2.2.1. Liitnimisõnad
- 1.2.2.2. Liitomadussõnad
- 1.2.2.3. Liitarvsõnad
- 1.2.2.4. Liittegusõnad
- 1.2.2.5. Liitmäärsõnad
- 1.2.3. Laenamine
- 1.2.3.1. Võõrsõnad
- 1.2.3.2. Tsitaatsõnad
- 1.3. Sõna tähendus
- 1.3.1. Sünonüümid
- 1.3.2. Antonüümid
- 1.3.3. Homonüümid
- 1.3.4. Paronüümid
- 1.4. Sõnade muutmine
- 1.4.1. Vormiõpetuse põhimõisted
- 1.4.2. Tüvevaheldused
- 1.5. Käänamine
- 1.5.1. Käänded
- 1.5.2. Ainsus ja mitmus
- 1.5.3. Ainsussõnad ja mitmussõnad
- 1.5.4. Nimede käänamine
- 1.5.5. Lühendite käänamine
- 1.5.6. Veaohtlikke käändevorme
- 1.5.7. Omadus-, arv- ja asesõnade käänamine koos nimisõnaga
- 1.5.8. Mõnede asesõnade käänamisest
- 1.5.9. Arvsõnade käänamisest
- 1.6. Võrdlemine e kompareerimine
- 1.7. Tegusõna vormistik
- 1.7.1. Tegusõna pöördelised vormid
- 1.7.2. Tegusõna käändelised vormid
- 1.7.3. Veaohtlikke verbivorme
- 1.8. Muutumatute sõnade muutmine
- 1.9. Häälikuõigekiri
- 1.9.1. Häälikud ja hääldamine
- 1.9.1.1. Häälikud ja tähed
- 1.9.1.2. Häälikuühendid, silp
- 1.9.1.3. Õigehääldus
- 1.9.2. Õigekirjutus
- 1.9.2.1. Häälikupikkuste märkimine kirjas
- 1.9.2.2. Häälikuühendite õigekiri
- 1.9.2.3. g, b, d s-i kõrval
- 1.9.2.4. i ja j-i õigekiri
- 1.9.2.5. h õigekiri
- 1.9.2.6. f-i ja š õigekiri
- 1.9.2.7. Liitega sõnade ja liitsõnade õigekiri
- 1.9.2.8. Ühesilbiliste sõnade õigekiri
- 1.9.2.9. Võõrsõnade õigekiri
- 1.9.2.10. Võõrnimede ja -tuletiste kirjutamine
- 1.9.2.11. Tsitaatsõnade kirjutamine
- 1.9.2.12. Poolitamine
- 1.10. Suur ja väike algustäht
- 1.10.1. Suure ja väikese algustähe kasutamine
- 1.10.2. Täpsustavaid märkusi
- 1.10.2.1. Kohad, ehitised
- 1.10.2.2. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused
- 1.10.2.3. Ajaloosündmuste nimetused
- 1.11. Kokku- ja lahkukirjutamine
- 1.11.1. Nimisõna + nimisõna
- 1.11.2. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna
- 1.11.3. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine
- 1.11.4. Käänd- või määrsõna + omadussõna
- 1.11.5. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
- 1.11.6. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine
- 1.11.7. Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
- 1.12. Numbrite kirjutamine
- 1.12.1. Põhi- ja järgarvude kirjutamine
- 1.12.2. Rooma numbrid
- 1.12.3. Arvsõna käände näitamine
- 1.12.4. Kuupäevad, aastaarvud, ajavahemikud
- 1.13. Sõnade lühendamine
- 1.13.1. Lühendite kasutamine
- 1.13.2. Lühendusviisid
- 1.13.3. Kirjavahemärgid lühendeis
- 1.13.4. Üldkasutatavaid lühendeid
-
2. LAUSE
- 2.1. Lauseõpetus
- 2.2. Lause suhtluseesmärgid
- 2.3. Täislause ja mittetäielik lause
- 2.4. Lauseliikmed
- 2.5. Üldlaiendid, kiilud ja sisendid
- 2.6. Lauseliikmed ja moodustajad
- 2.7. Lausete liigid ja kirjavahemärgid
- 2.7.1. Lihtlause kirjavahemärgid
- 2.7.1.1. Koondlause kirjavahemärgid
- 2.7.1.2. Lisandi kirjavahemärgid
- 2.7.1.3. Ütte kirjavahemärgid
- 2.7.2. Kiilu, kiillause kirjavahemärgid
- 2.7.3. Liitlause kirjavahemärgid
- 2.7.3.1. Rindlause kirjavahemärgid
- 2.7.3.2. Põimlause kirjavahemärgid
- 2.7.3.3. Otsekõne kirjavahemärgid. Jutumärkide kasutamine
- 2.7.3.4. Lauselühendi kirjavahemärgid
- 2.8. Mida lausete koostamisel tähele panna?
- 2.8.1. Sõnavalik
- 2.8.1.1. Sõnakorduste vältimine
- 2.8.1.2. Ühendverbide kasutamine
- 2.8.1.3. Hulgasõna õige kasutus
- 2.8.1.4. Asesõnad lauses
- 2.8.2. Vormivalik
- 2.8.2.1. Öeldise ühildumine alusega
- 2.8.2.2. Hulgasõna ühildumine
- 2.8.2.3. Lisandi ühildumine
- 2.8.2.4. Muud keerulisemad ühildumisjuhtumid
- 2.8.2.5. Valik rektsioone, millega tihti eksitakse
- 2.8.3. Lauseehituse probleemid
- 2.8.3.1. Otsekõne muutmine kaudkõneks
- 2.8.3.2. des-lauselühendi õige kasutamine
- 2.8.3.3. Lausete sidumine
- 2.8.3.4. Sõnajärg lauses
- 2.8.3.5. Ülekoormatud laused
- 2.8.3.6. Poolikud laused
-
3. TEKSTID
- 3.1. Tekstiliigid
- 3.2. Mida peaks teadma kirjalike tekstide koostamisest?
- 3.2.1. Eesmärk, teema, probleem, idee
- 3.2.2. Pealkiri
- 3.2.3. Teksti liigendamine
- 3.2.3.1. Sissejuhatus
- 3.2.3.2. Lõpetus
- 3.2.4. Teema arendus. Tekstistrateegiad
- 3.2.4.1. Jutustamine
- 3.2.4.2. Kirjeldamine
- 3.2.4.3. Arutlemine
- 3.2.4.4. Arutluse lõik
- 3.2.5. Tsiteerimine ja refereerimine
- 3.3. Kirjand ja essee
- 3.3.1. Kirjandi eeltöö
- 3.3.2. Alusteksti põhjal kirjutamine
- 3.4. Stiil
- 3.4.1. Stiili valik
- 3.4.2. Argistiil
- 3.4.3. Ametlik stiil
- 3.4.4. Teadusstiil
- 3.4.5. Ajakirjandusstiil
- 3.4.6. Ilukirjandusstiil
- 3.5. Tarbetekstid
- 3.5.1. Avaldus
- 3.5.2. CV
- 3.5.3. Ärikiri
- 3.5.4. Tarbekirjade näiteid
- 3.6. Tarbetekstid
- 3.6.1. Artikkel
- 3.6.2. Referaat
- 3.6.3. Uurimistöö
- 3.6.4. Teadustekstide vormistamine
- 3.7. Meedia- ehk ajakirjandustekstid
- 3.7.1. Intervjuu
- 3.7.2. Uudis
- 3.7.3. Reportaaž
- 3.7.4. Arvustus
- 3.8. Ilukirjanduslikud tekstid
- 3.9. Mida peaks teadma suulistest tekstidest?
- 3.10. Kõne
- 3.11. Keeleviisakus ja keeleline etikett
- 4. KEELEABI
- LISAD
Ivika Hein on Miina Härma gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Ivika on Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige.
Krista Mägi on Rapla Vesiroosi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning Eesti emakeeleõpetajate seltsi auliige.
Piibe Leiger on Tartu Tamme gümnaasiumi tunnustatud eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Piibe on olnud ka aktiivne Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige.
Tiiu Puik on logopeed. Ta on koostanud arvukalt õppematerjale ja eesti keele harjutusvara.
