49. Tähistaevas
Iga inimene peab mõnikord vaatama taevasse ja unistama. Eestimaa öötaevas on palju huvitavat. Aeg-ajalt võib näha langevaid tähti ehk meteoore, hea õnne korral ka põhjataevas veiklevaid virmalisi. Aga igal pilvitul ööl ootab sind võrratu tähistaevas. Maal, kus ümberringi on hästi pime, näeb tähti paremini kui tänavavalgustusega linnas. Kuid suuremaid tähtkujusid saab vaadelda igal pool. Tähtkujud on tähtedest moodustunud ja Maa pealt nähtavad kujundid taevavõlvil. Inimesed on suurematele tähtkujudele andnud nimed ja mõelnud nende kohta välja legende. Oled kindlasti kuulnud sellistest tähtkujudest nagu Suur Vanker ja Väike Vanker, võibolla oskad neid ka taevast üles leida. Kuidas on aga lood teiste tähtkujudega?
Joonistel on erinevatel aastaaegadel vaadeldavad tähtkujud püstkirjas, olulisemad ja suuremad tähed aga kaldkirjas.
- Punkt on lihtsaim geomeetriline kujund.
Tal pole pikkust ega laiust, ainult asukoht.
- Lõigu AB moodustavad kaks punkti ja lühim joon nende vahel.
- Sirge CD saadakse, kui lõiku CD pikendatakse üle mõlema otspunkti.
Sirge on lõputult pikk. - Kiir EF saadakse, kui lõiku EF pikendatakse üle ühe otspunkti.
Arvust 0 algavat arvtelje osa nimetatakse arvkiireks. - Kahel sirgel, lõigul või kiirel võib olla üks ühine punkt. Sel juhul nad lõikuvad.
Kui lõikuvate sirgete, lõikude või kiirte vahel on täisnurk, siis nad ristuvad.
- Kui ühist punkti pole, siis öeldakse, et nad on paralleelsed.
- Uuri koos paarilisega tähistaeva jooniseid.
Milliseid tähtkujusid te tunnete ja oskate leida tähistaevas?
Vastus salvestatud!
Vastus salvestatud!
- Arutlege, mille poolest sarnanevad omavahel kiir (matemaatikas) ja päikesekiir (looduses).
Vastus salvestatud!
Lahenda vihikusse
- Joonista pilt öötaevast, millel on vähemalt kaks lõiku, kaks sirget, kaks kiirt ja kaks
hulknurka. - Leidke paarilisega teineteise piltidelt need geomeetrilised kujundid.
