Tootmisressursid ja nende piiratus
Ressursside piiratus tähendab seda, et valides ühe või teise kauba tootmise ja tarbimise, piirame mingi teise kauba või teenuse tootmist ja tarbimist. Ettevõtja peab otsustama, kas ta toodab odavamat, aga vähem kvaliteetset kaupa, mida saab rohkem müüa, või kvaliteetsemat, aga kallimat kaupa. Kui ettevõtja otsustab, et toodab mõlemat, peab ta tegema valiku, millises koguses ühte või teist kaupa toota. Ka meie peame otsustama, kas lähme õhtul kinno või teatrisse – ei saa minna mõlemasse korraga.
Tavaliselt tajutakse majanduslike otsuste tegemisel piiranguna raha, mis kajastab tõsiasja, et rahata pole tänapäeval võimalik kaupu ja teenuseid osta – raha on üldkasutatav maksevahend ja väärtuse mõõt. Kauba või teenuse hind, mis väljendub rahas, kajastab kõige muu kõrval ka selle kauba või teenuse koguselist piiratust. Igal ajahetkel on saadaval mingi konkreetne hulk töötajaid, masinaid, maad ja loodusvarasid. Need võivad, aga ei pruugi aja jooksul muutuda. Kui praegu on Eestis 560 000 töötajat, siis lühikese ajaga ei saa neid olla 800 000, kuid 565 000 või 555 000 töötajat on täiesti võimalik.
Tarbimiseks tuleb kaubad kõigepealt toota ning selleks on vaja tootmisressursse ehk tootmissisendeid: loodusvarasid, tööjõudu ning masinaid ja seadmeid. Tihtipeale lisatakse tootmisressursside loendisse ka ettevõtlikkus.
Nimetage peamised tootmisressursid. Kuidas on igaüks neist ajaloo jooksul muutunud?
Vastus salvestatud!
Loodusressursside hulka kuuluvad maavarad, kuid samuti põllumaa, kliima, tuul, vesi, mets, linnud-loomad.
Maavarasid on piiratud hulgal. Samuti pole kõiki teadaolevaid maavarade ressursse võimalik tänapäevase tehnoloogia juures kasutada. Näiteks võib nende kättesaamine osutuda kulukaks või keeruliseks – ressursid paiknevad liialt sügaval või väärtusliku põllumaa all. Niisiis võib maavarade kaevandamisega omakorda kaasneda kahju teistele loodusvaradele, näiteks hävib väärtuslik põllumaa või reostub vesi ja õhk. Me ei saa välistada, et tulevikus osatakse maavarasid kasutada efektiivsemalt ja kaevandada paremal viisil, seetõttu tuleb tõdeda, et praegune tegevus võib hävitada inimeste võimalusi kasutada neid varasid tulevikus.
Kuidas suhtutakse erinevates piirkondades maailma veevarudesse?
Millised riskid on seotud intensiivse põlluharimisega?
Vastus salvestatud!
Maavarade kõrval võib ka teiste loodusressursside kasutamisel ilmneda piiranguid. Suuremad riskid on seotud põllumaa ja veega. Põllumaa hulk on maailmas piiratud ning selle hulga suurendamine on äärmiselt keeruline kui mitte võimatu. Intensiivne põlluharimine muudab pinnase viljatuks, mille tulemuseks on haritava maa vähenemine ja saagikuse langus, mistõttu ei pruugi kasvaval elanikkonnal jätkuda piisavalt toitu. Ajaloos on juhtunud korduvalt, et inimesed on oma tegevusega keskkonda oluliselt muutnud, mille tagajärjel on isegi tsivilisatsioonid hävinud.
Millised on Eesti peamised loodusressursid? Millised on Eesti tähtsaimad maavarad?
Vastus salvestatud!
nimese majandustegevus mõjutab paratamatult looduskeskkonda. Üha paremini mõistetakse, et tegutsedes tuleb minimeerida mõjusid loodusele ning jälgida, et loodusressursse jätkuks ka tulevastele põlvedele. Inimese majandustegevus peab olema jätkusuutlik.
Jätkusuutlik loodusressursside kasutamine tähendab seda, et tarbida tuleb kogustes, mis tagavad loodusvarade taastumise, ning võimaluste piires peab kasutama taastuvaid loodusressursse (nt metsa, tuult).
Taastumatuid loodusressursse tuleb tarbida võimalikult tagasihoidlikult ja teha seda teisi loodusvarasid ja nende tulevasi kasutusvõimalusi kahjustamata. Tänapäeva tootmises ja tarbimises on väga olulisel kohal taaskasutus. See võimaldab kasutada ressursse loodusele lisasurvet avaldamata ja vähendab taastumatute varude tarvitamist ning saastamist. Looduse saastamine ei hävita üksnes ühte piirkonda, vaid mõjub halvasti inimühiskonnale tervikuna.
Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest.
Jäätmete sortimise ABC ehk mida ja kuidas sortida saad lugeda keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Millised loodusressursid on piiratud, millised piiramatud?
Vastus salvestatud!
Tootmist ei saa olla ilma masinate ja seadmeteta. Neid nimetatakse tihti ka põhivaraks või füüsiliseks kapitaliks, et eristada seda rahast ehk finantskapitalist. Põhivara alla kuuluvad lisaks masinatele ja seadmetele ka ehitised ning erinevad rajatised, nagu raud- ja maanteed, sidekaablid jm. Viimaseid nimetakse ka infrastruktuuriks ehk taristuks. Masinaid ja seadmeid iseloomustab see, et neid kasutatakse tootmises korduvalt ja pikaaegselt, tehnoloogiad on aga aja jooksul oluliselt muutunud. Üldine tendents on, et uuemad masinad ja seadmed on tootlikumad – nendega saab valmistada varasemast rohkem ja kvaliteetsemaid kaupu. Uute ja tootlikemate seadmetega saavutatakse ajaline võit ning kasutatakse vähem loodusressursse ja tööjõudu.
Oluline tootmisressurss on ka tööjõud – inimese oskus luua teiste tootmissisenditega hüvesid ehk väärtusi.
Tööjõuta poleks võimalik kaupu ja teenuseid luua. See pole lihtsalt inimese füüsiline jõud, vaid sisaldab ühtlasi mitmesuguseid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Tänapäeval on selliste „pehmete” väärtuste roll tootmises oluliselt suurem ning kõik märgid osutavad sellele, et nende tähtsus üksnes kasvab. Tööjõu väärtuste hulka kuuluvad lisaks teadmistele, kuidas ühte või teist toodet toota või seadet kasutada, ka oskused suhelda ja koos töötada.
Ettevõtted peavad muuseas otsustama, millises ulatuses nad tööjõudu ehk inimressursse oma tootmises kasutavad. Järjest enam kasvab inimeste füüsilise jõu ja tootlikkuse kõrval n-ö „pehmete“ väärtuste roll. Arukad ettevõtjad hoolitsevad selle ees, et nende töötajad oleksid motiveeritud ning huvitatud teadmiste pidevast täiendamisest.
Ettevõtlikkus kui tootmisressurss on kogum inimese omadusi, mis võimaldab tootmise käivitada ja elus hoida. Ettevõtlikud inimesed ei karda ebaõnnestuda ja neil on julgust katsetada. Ettevõtlikkus ei pruugi alati kaasa tuua ettevõtte loomist, nii mõnedki ettevõtlikud inimesed realiseerivad end poliitikas, avalikus teenistuses või loometöös. Seega võib ettevõtlikkust vaadelda ka kui isikuomadust, mis hõlmab loovat mõtlemist, julget algatamist, arukat tegutsemist, vastutamist ning hoolivust.
Arutlege, millisest tootmisressursist valitseb Eestis suurim puudus. Milliseid omadusi ja oskusi nõutakse tänapäeva töötajalt?
