I ja J õigekiri i ja j õigekirjareeglites on oluline silbi mõiste. Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. j-le järgneb täishäälik. va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja –... Loe edasi 44856
GI- JA KI-LIITED Nii -gi kui ka -ki liituvad sõna lõppu. Liide -gi liitub helilisele häälikule. Helilised häälikud: a e i o u õ ä ö ü l m n r v j Liide -ki liitub helitule häälikule. Helitud... Loe edasi 101434
Asesõnad Asesõnad on sõnad, mis asendavad lauses isikuid, asju, omadusi väljendavaid sõnu: mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Tähenduselt on asesõnad teiste sõnadega võrreldes ebamäärasema... Loe edasi 37056
Silbitamine Häälikud sõnades moodustavad silpe. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid... Loe edasi 20023
Suur ja väike algustäht Missugune algustäht on õige? Nimi tähistab üht olendit, asja, nähtust. Nimes kirjutatakse kõik sõnad ( sidesõnad) suure algustähega. Näiteks inimeste, loomade, kohtade, ajalehtede,... Loe edasi 75526
Poolitamine Poolitamine on sõnaosa viimine uuele reale. Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse. TEST:... Loe edasi 13774
Silbitamine Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas,... Loe edasi 12345
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa: Peipsi järv, Jaapani meri omadussõnaline käänduv esiosa: Must meri, Musta merd, Mustale merele liigisõnana tänav, maantee, puiestee,... Loe edasi 18875
Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste: kurikaval helekollane magushapu peegelsile Kokku kirjutatakse tüved, mis tugevdavad või nõrgendavad... Loe edasi 26121
ASESÕNAD Asesõnadel on lühikesed vormid. mina= ma sina= sa tema= ta meie= me teie= te nemad= nad minul= mul sinul= sul temal= tal minu= mu sinu= su Asesõnade lühikestes vormides kirjutame kõik häälikud... Loe edasi 13968
I JA J ÕIGEKIRI Üldiselt i ja j õigekiri häälduses ei kajastu. Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist,... Loe edasi 14363
JUTT. LAUSE. SÕNA Jutt koosneb lausetest. Lause koosneb sõnadest. Lause: Käes on esimene september. Sõna: käes Sõna: on Muinasjutt Eesti muinasjutt: HIIR JA KASS Eesti muinasjutt: SÖÖGIKOTT JA PEKSUKOTT... Loe edasi 16964
SUUR ALGUSTÄHT LAUSE ALGUSES JA INIMESTE NIMEDES Suure algustähe kirjutame lause alguses, inimese- ja loomanimedes ning tuntumates kohanimedes. N: Täna sõidavad Peeter koos isaga ning oma koera Tuksiga Pärnusse vanaemale külla. Väikese... Loe edasi 20712
TÄHESTIK A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Ś, Z, Ź, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y. TÄHED KINDLAS JÄRJEKORRAS MOODUSTAVAD TÄHESTIKU. TEST: Tähestik. Leia antud täherühmadest... Loe edasi 12517
I JA J ÕIGEKIRI imik, ilves jänes, jalg I ON SÕNA VÕI SILBI ALGUSES KAASHÄÄLIKU EES, J AGA TÄISHÄÄLIKU EES. Mai- as, ma- jas, ha- ri, har- jad TÄISHÄÄLIKUÜHENDIS ON I SILBI LÕPUS J KIRJUTAME SILBI... Loe edasi 35325
SÜGIS SÜGISEL MUUTUB LOODUS. VALMIVAD VILJAD JA LANGEVAD LEHED PUUDELT. ILM MUUTUB JAHEDAMAKS. SÜGISEL LÄHEVAD ÖÖD PIKEMAKS JA PÄEVAD LÜHEMAKS. SÜGISEL LOODUS VAHETAB VÄRVI. ROHELINE ASENDUB... Loe edasi 16962
Täis- ja kaashäälikud Eesti keele täishäälikuid tähistavad a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Täishäälikuid me saame täiel häälel ja kaua häälida. KÕIK ÜLEJÄÄNUD ON KAASHÄÄLIKUD. Eesti keele kaashäälikuid... Loe edasi 85300
Täishääliku pikkus Täishäälikud kõlavad sõnades erineva pikkusega. Lühikese täishääliku kirjutame ühe tähega. Näiteks: karu, mesi, toru Pika ja ülipika täishääliku kirjutame kahe tähega. Näiteks:... Loe edasi 18365
Suur ja väike algustäht Väikese algustähege kirjutatakse: - nimetused koer, jõgi, tüdruk - kalendrisõnad jaanipäev, reede, mai - loomatõud spanjel, siiami kass, tori hobune - keeled eesti keel, inglise keel,... Loe edasi 32379
Kirjavahemärgid Lauselõpumärgid: Punkt kirjutatakse väitlause lõppu. Kass püüdis hiiri. Me joome teed. Lilled õitsevad. Küsimärk kirjutatakse küsilause lõppu. Mis su nimi on? Kes elab metsa sees? Miks sa... Loe edasi 24101
Õigesti ja õieti, enne ja ennem, vahel ja vahest, järgi ja järele Enne või ennem ENNE tähendab ’varem’ või ’esmalt’: enne töö ja pärast lõbu enne meie ajaarvamist poiss jõudis kooli enne tunde ENNEM tähendab ’pigem’: ennem võib vats rebeneda,... Loe edasi 25421
Tegusõnad Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks... Loe edasi 9575
Tegusõna aeg Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).... Loe edasi 7295
Ajavormide kasutamine Olevik on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse nii siis, kui sündmushetk on... Loe edasi 17963
I ja j õigekiri Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a. mater-jal mateeri-a, materi-aalne mil-jon staadi-on ports-jon sümpoosi-on... Loe edasi 3702
Jõululuuletused 1 Jõuluvana, küll on hea, kui mind ikka meeles pead. Väsisid sa oma tööga? Kartsin, sõidad äkki mööda, jääd saani peale tukkuma võid sealt teele kukkuda. Jõudsid meie ukse taha, nüüd... Loe edasi 233953
Juku anekdoodid koolist Juku anekdoodid Miks su mängukaru külmkapis on?” küsib ema Jukult. „Sest mulle meeldib jääkaru rohkem!” vastab Juku. Õpetaja: "Missugusel pardil on neli jalga?" Juku: "Leopardil." Juku... Loe edasi 92746
Hüüumärk Hüüumärk pannakse: -hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! -üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; -sõna... Loe edasi 4548
Tuletamine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe... Loe edasi 4481
