Sisukord Matemaatika õhtuõpik Autorid: JUHAN ARU, KRISTJAN KORJUS, ELIS SAAR Sissejuhatus Matemaatika meie ümber Miks õppida matemaatikat? Kas matemaatika on raske? Innustuseks Keel ja põhimõisted... Loe edasi 11483
Matemaatika meie ümber Matemaatika meie ümber Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatänavale. Kohv on ostetud, rehkendused kassa juures tehtud ja tundub, et matemaatika ongi tänaseks läbi. Siis aga... Loe edasi 7998
Miks õppida matemaatikat? Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama – olgu nad kui pikad tahes – ning kõige kärmemalt teiste... Loe edasi 7105
Kas matemaatika on raske? Paljudele tundub, et matemaatika on raske – isegi ületamatult raske – ja et see raskus on midagi muud kui raskus endale pähe õppida keerulisi kunstnikunimesid, aastaarve, rodude viisi riikide... Loe edasi 7409
Innustuseks Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused... Loe edasi 4499
Matemaatikute keel ja žanrid Matemaatikute keel ja žanrid Avades mõne matemaatikuõpiku, on esmane vaatepilt üsna segane: vähe sõnu, palju sümboleid, jooni ja skeeme ning mis kõige hullem, nad kõik on omavahel puseriti.... Loe edasi 6044
Muutuja Kuidas teile meeldiks, kui teil oleks rahatäht, millele kirjutatud väärtust saate kogu aeg muuta? Meeldiks? Siis meeldib teile ka muutuja mõiste ongi lihtsalt üks matemaatiline objekt, mille... Loe edasi 8848
Võrdus ja võrdsus Võrdsus on igapäevane mõiste. Räägitakse võrdsetest valikutest, võrdsetest võimalustest, võrdsetest vahetustest. Seega ei ole üllatav, et võrdsus kuulub ka matemaatiliste põhimõistete... Loe edasi 6056
Hulk Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema... Loe edasi 7538
Funktsioon Mida teha, kui on kakskümmend seitse sõpra ja kõigi nende sünnipäev on tarvis meeles pidada? Ei olegi eriti midagi vaja teha – tuleb lihtsalt lahti võtta arvuti või mõne suhtlusvõrgustiku... Loe edasi 17772
Arvhulgad Naturaalarvud Naturaalarvud on arvud, millega loendame õhtul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ... Neid kõiki korraga ehk nende hulka tähistatakse N-iga. Naturaalarvud on ilmselt kõige loomulikumad... Loe edasi 21634
Kuulsad arvud: pii ja e Mõnel arvul on matemaatikas päris omamoodi roll. Esimese näitena tulevad pähe näiteks arvud null ja üks. Null torkab silma, sest käitub korrutamisel ja liitmisel teistest erinevalt: korrutades... Loe edasi 7024
Arvu aste Arvu astmele on hea hiilides läheneda läbi analoogia korrutamisega. Mida tähendab korrutamine? Kirjutame välja kaks näidet: 3 · 3 = 3 + 3 + 3 5 · 6 = 5 + 5 + 5 + 5 + 5 + 5 Seega vähemalt... Loe edasi 42447
Arvu absoluutväärtus Joonistame arvtelje, lööme sinna naelaga keskele nulli, võtame nöörijupi ning tähistame kaks arvu a ja –a. Need arvud on nullpunktist samal kaugusel. Seda kaugust nullpunktist nimetatakse... Loe edasi 15813
Jada Arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega, aga alustame parem näidetega. paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu... Loe edasi 32660
Vektor Kui eelmise peatüki lõpetasime väikese mõistatusega, siis seekord alustame väikese mõistatusega: mis on pildil? Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, füüsiku ning hoolsa... Loe edasi 63507
Võrrand Võrrand aitab täpselt ja matemaatiliselt kirja panna teatavaid tingimusi. See on looduse ja ümbritseva kirjeldamise esimene etapp – maailma matemaatilistesse seostesse surumine. Oletame... Loe edasi 12401
Maatriks* Nägime, et kui ühe arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks peaks meil ainult üks rida arve olema? Meil võiks ju olla terve arvutabel!Tõepoolest, ka arvutabelid osutuvad... Loe edasi 8811
Võrrandi teisendamine ja lahendamine Enamasti on võrrandi kirjapanek alles esimene samm. Järgneb võrrandi lahendamine: see tähendab, et tahame leida kõik arvud, mis kõiki võrrandiga ette kirjutatud tingimusi õrrandi lahendamise... Loe edasi 27946
Võrrand ja geomeetria Mõni muutujarägastikuga võrrand võib alguses üsna eemaletõukav tunduda. Kuid ühte ilusti tõmmatud kõverat, mis väljendab sedasama võrrandit, on alati kaunis vaadata. Õnneks tuli... Loe edasi 9238
Võrratus Nagu nägime, võimaldab võrrand [lk 168] üsna täpselt ja arvuliselt tingimusi ja seoseid kirja panna. Mõnikord ei ole aga tingimused nii põhjalikud, et neid saaks võrrandiga kirja panna, ning... Loe edasi 20714
Absoluutväärtusega võrrand Meie eesmärk siin raamatus ei ole alati õpetada – õpetada oskavad palju paremini õpetajad ise – vaid pigem anda ideid, kuidas koolimatemaatikast mõelda. Seega üritame ka siin pisikeses... Loe edasi 10943
Proportsioonid ja kolmnurgad Siin peatükis läheneme trigonomeetriale eelajaloolisest vaatevinklist, vaadeldes trigonomeetriat kitsamalt kui õpetust seostest kolmnurkades ning laiemalt kui õpetust suhetest ja motivatsiooniks... Loe edasi 33733
Trigonomeetria ja perioodilised funktsioonid Eelmises peatükis jõudsime trigonomeetriliste funktsioonideni, uurides küljepikkuste suhteid täisnurkses kolmnurgas. Saadud funktsioone kasutasime edasi seoste leidmiseks suvalise kolmnurga... Loe edasi 8803
Trigonomeetrilised avaldised ja nende teisendamine Üks koolimatemaatikas enim tuska põhjustavaid teemasid on ilmselt trigonomeetriliste valemite teisendamine ja lihtsustamine. Antakse ette mingi järjestus sümboleid ja kästakse sellest teha... Loe edasi 30218
Kõik võngub* Harva on asjad tasakaalus, ikka kipuvad nad minema veidi paremaks ja siis jälle veidi halvemaks ja nii edasi. Füüsikud kirjeldavad sellist korduvat tasakaaluasendi ümber toimuvat pendeldamist... Loe edasi 5220
Polünoom Polünoom on üks keeruline võõrsõna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta – hullemategi sõnade taga peitub vahel täiesti toredaid selle: näiteks trubaduur või seismoloog. Polünoomide... Loe edasi 7828
Eksponentsiaalfunktsioon Kui mõni pahaloomuline bakter on organismi jõudnud, ei pruugi sellest algul aimugi saada, sest iga bakteripere ei hakka kohe tramburaid korraldama, vaid ootab vahel veel päris mitmeid tunde. Miks... Loe edasi 7123
Logaritm Logaritm on eksponentsiaalfunktsiooni pöördfunktsioon [lk 69] ehk teisisõnu, kui järjest rakendada arvule 1000 kõigepealt eksponentsiaalfunktsiooni mingil alusel ning siis logaritmfunktsiooni... Loe edasi 27820
Piirväärtus ja pidevus Piirväärtustest räägitakse kooliprogrammis eelkõige jadade ja funktsioonide puhul. Näiteks jada liikmed muutuvad järjest väiksemaks ja lähenevad hoogsalt nullile. Tõepoolest: Sellisel juhul... Loe edasi 15298
Tuletis Rahvaarv on riigi seisukohalt tähtis näitaja – ta mõõdab mõne rahva suurust ja vägevust, meie puhul küll vist pigem väiksust ja haavatavust. Siin on viimase poole sajandi Eesti rahvaarvu... Loe edasi 22442
Integraal Pärast pikka talve on käes kevad, viskad suusad nurka ja asud rattaga ärkavat loodust avastama. Sõidad hoogsalt kodust eemale, kuid sooviksid siiski teada, kui kaugele oled jõudnud – jõudu... Loe edasi 7481
Integraal ja tuletis Pöördoperatsioonid on matemaatikas üsna levinud. Kõige lihtsam näide tulebki võibolla pööretest endast: kui pöörame oma joonist tasandil 90 kraadi päripäeva, siis teda seejärel 90 kraadi... Loe edasi 7432
Ümbermõõt, pindala ja ruumala Alustame väikese mõtisklusega teemal, mida üldse tähendab mõõtmine. Mida me täpselt teeme, kui igapäevaelus asju mõõdame? Üks võimalus on mõõtmisest mõelda kui teatavast võrdlusest... Loe edasi 65035
Permutatsioonid ja faktoriaal Permutatsioon Permutatsioon on lihtsalt mingite fikseeritud objektide kindel ülesrivistus. Näiteks on jalgpallimeeskonna täpne reastus hümni laulmise aegu üks võimalik põhikoosseisu... Loe edasi 7548
Kombinatsioonid ja variatsioonid Kui permutatsioonid olid seotud teatud objektide järjekorraga, siis kombinatsioonid ja variatsioonid on seotud objektide valikuga. Üks kombinatsioon on näiteks kodupeenralt südamekaaslasele... Loe edasi 20703
Tõenäosusteooria tähendus ja kasutamine Tõenäosus tundub lihtne ja intuitiivne mõiste. Ühe kindla sündmuse tõenäosus võiks tähendada täpselt seda, kui tihti see konkreetne sündmus juhtub võrreldes teiste, temaga konkureerivate... Loe edasi 7734
Tõenäosus ja intuitsioon Eelmises peatükis nägime, et tõenäosusteooriast mõtlemine ning tõenäosuslike kirjelduste ja vahendite kasutamine praktikas ei olegi alati nii lihtne, kui ainult täringute ja müntide baasil... Loe edasi 4955
