8. klassEesti keel

Eesti keele tööraamat 8. klassile. I osa

1.2.1. Öeldis

PANE TÄHELE:

Öeldis väljendab tegevust või olukorras olemist. Öeldis võib olla ühe- või mitmesõnaline ja sisaldab alati tegusõna pöördelist vormi.

1. Tegusõna liht- ja liitaeg, eitav, jaatav kõne:
nt loen, kirjutavad, on teinud, pole vaadanud.
2. Ühendtegusõna:
nt andsime ära, võttis juurde, saab otsa.
3. Väljendtegusõna:
nt teevad kindlaks, paistab silma, laskis jalga.
4. Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend:
nt võid saada, hakkas minema, näib unelevat.

NB! Tegusõna käändeline vorm üksi ei saa lauses öeldiseks olla.
Nt Joonistatud (täiend) pilt meeldis väikesele printsile.
Pildi oli joonistanud (öeldis) lendur.

NB! Mitmest sõnast koosneva öeldise osad ei pea lauses kõrvuti olema.
Lenduri ideed olid õige lamba joonistamiseks otsa saanud.

Paiguta sulgudes olevad tegusõnad lauses sobilikku kohta ja kirjuta õiges vormis. Lahenda ka järgnevad sama harjutusega seotud ülesanded.

Elas kord viiulimeister, kes viiuleid viisil, nagu ülevaimat muusikat (valmistama, mängima, elama). Suurima hoolega ta õiget puud ja keeli, kindlaks kõla puhtuse ja viiuli vastupidavuse ning poogna sobivuse, eksimatult ära erilise hinge, mis muusikariista sees ja temast sündivatele helidele ainukordsuse (tegema, valima, kuulatama, andma, tundma, elama).

Meistri kogemus iga pilliga ja üha tema soov katsetades luua selline viiul, mille kõla inimest seniolematult, seda ja taevani (puhastama, puudutama, kasvama, ülendama, suurendama). See võlupill, mis kõik kuuljad terveks igapäevatuhmusest, mis tihtipeale igasuguste vaevuste vormi ja mille vastu arstidelgi enamasti õiget nõu ei ole (ravima, pidama, olema, võtma).

Lõpuks talle, et viiul valmis (olema, tunduma). Kui ta poognaga korraks üle keelte, teda seniolematu värin, ta salapärase jumalikkuse lähedust (läbima, libistama, tajuma). Meister korraks, sest ta pea ringi – ja selsamal hetkel ta hing (hakkama, käima, lahkuma, istuma).

Viiul aastateks unarusse (jääma). Mõned ostjad, kes hea hinnaga korralikku pilli, temast hoovavat nõudlikku jõudu (saama, pelgama, lootma). Mõnigi virtuoos tema peal oma oskusi, ebaledes, sest viiuli vägi nii isepäine (olema, proovima, tunduma, taanduma). Ei kedagi, kes oleks meistri kombel sellest puhast imet välja (olema, võluma, suutma).

Ja ikkagi nii ülekohtune kõrvale ja ära, kui ometi tema sees sõnulseletamatud helid (olema, uinuma, tunduma, tõukama, unustama). Võime ja panna, maailma, ja ka muserdatuimat hinge (naerma, muutma, ülendama, nutma, lohutama). Vahel viiul, kuidas vaikus tema sees otse väljakannatamatuks (tundma, paisuma). Ta pingsalt vaikides ja selle sügava igatsusega, mis omane suurtele südametele (olema, ootama).

Katkend Doris Kareva jutust „Viiulilugu“

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Selgita mõisteid:

  1. sell
  2. õpipoiss
  3. meister
  4. virtuoos

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Mis on poogen ja milleks seda kasutatakse?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Kõnekeeles kasutatakse sõna poogen erinevates situatsioonides. Nimeta paar-kolm olukorda.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

VASTA SUULISELT:

HARJUTUS 11.5. Jutusta mõnest sind mõjutanud kontserdist / laulust / muusikapalast.

Leia kõik öeldised, kirjuta need välja ja märgi igaühe järele öeldise liigi number (vt reeglikasti selle alapeatüki algul).

22 EXT. VILJANDI MNT – – PÄEV

Lahtine auto sõidab (1) maanteel. Ohvitser on roolis, Karakull istub tema kõrval. Tagaistmel jäävad silma Ahas ja Marta. Noored hoiavad külmast või selle ettekäändel teineteise ligi.

KARAKULL (soome keeles)
Paistab, et nüüd on siis meie vabariigikesega ühel pool.

Ohvitser vaikib. On näha, et ta võtab Karakulli ütlemist südamesse.

Ahas ja Marta jälgivad pingsalt ohvitseri.

KARAKULL (soome keeles)
Ja kui mõtlen sellele, siis paras meile.

See mõjub ohvitserile liiga tugevalt. Ta vajutab jõuliselt piduritele. Auto jääb pidurite kriginal seisma.

OHVITSER (soome keeles)
Kuidas sa räägid!? Ise veel eesti ametnik! Pool maad on ju veel teie käes!

Ahas ja Marta püsivad hiirvaikselt, on tihedalt teineteise vastu surutud ja proovivad jälgida soomekeelset ägedat vaidlust.

KARAKULL (soome keeles)
Oota nüüd! Me kuulutasime välja mobilisatsiooni ja pöördusime… liitlaste poole.

OHVITSER (soome keeles, vahele)
Mis sest kasu, kui eestlased ise ei tule. Ja see, kes tuleb, koorib jalad paljaks, viskab kasarmupõrandale pikali ja hakkab nõudma, et mina annaksin talle uued saapad või muidu tema sõtta ei lähe.

KARAKULL (soome keeles)
Aga see on öeldud vaid ettekäändena.

OHVITSER (soome keeles)
Muidugi ettekääne, aga koju tagasi hakkab ta ikkagi jooksma.

Viimaste sõnade ajal märkab Ohvitser tagavaatepeeglist Ahast ja Martat. Ohvitser paneb käigu sisse ja vajutab gaasi.

Nende sõnadega jõuab aina enam ja enam Ahasesse kindel teadmine, kus peaks olema tema kui eesti mehe koht.

Kohandatud katkend filmiraamatust „Nimed marmortahvlil“

Logi sisse

Vastus salvestatud!

VASTA SUULISELT:
  • Selgita, mis tekstiliigiga on tegemist. Mille järgi otsustasid?
  • Arutlege klassis. Mis sündmusest on katkendis juttu? Mida teate selle kohta veel?
RÜHMATÖÖ:

LISAÜLESANNE

Moodustage kolmeliikmelised rühmad ja valige üks teema. Esitage suuliselt selle kohta kolm väidet koos põhjendustega.

Teemad
Kuidas olla hea kodanik?
Mis on kodumaa-armastus?
Väärtused minevikus ja tänapäeval.

Moodusta teemal „Liftis“ või „Karussellifänn“ laused. Iga öeldise variandiga moodusta kaks lauset.

ühesõnaline
1)
2)

tegusõna liitaeg
1)
2)

ühendverb
1)
2)

väljendverb
1)
2)

tegusõna käändelise ja pöördelise vormi ühend
1)
2)

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Kirjuta kummagi tegelase kohta neli lihttegusõna. Fantaseeri. Koosta foto alusel liitlause, kasuta valikuliselt tegelaste kohta kirjutatud tegusõnu.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Kirjuta kummagi tegelase kohta neli väljend- või liittegusõna. Fantaseeri. Koosta foto alusel liitlause, kasuta valikuliselt tegelaste kohta kirjutatud tegusõnu.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Koosta laused. Öeldistena kasuta loetelus olevaid väljendverbe.

pead murdma, pähe ajama, pähe tulema, pähe kargama, varvast viskama, tuulde laskma, silma hakkama, jalga laskma, sõnu sööma, aru kaotama

Logi sisse

Vastus salvestatud!

  • Kirjuta 2–3 tarkust, mida oled vanematelt inimestelt kuulnud või teada saanud ja pead oma elus tähtsaks.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

RÜHMATÖÖ:
  • Milline lugu/juhtum/sündmus on sind tugevasti mõjutanud?
  • Jutustage klassis üksteisele oma lugusid.
KIRJUTA VIHIKUSSE:

HARJUTUS 17

Kirjuta vihikusse tervikliku mõttega lugu. Täienda allolevaid sõnu ja fraase nii, et saad terviklaused. Ära öeldisi korda.

Ikka. Valgeks. See kivi. Telefon jasmiinipõõsas. Saar kaugel. Õues läbilõikav tuul. Ehmatav ragin. Järgmine takistus. Tagatipuks. Üle hulga aja. Palju lund. Oksad.

PANE TÄHELE:

NB! Jälgi täis- ja ennemineviku kasutamist. Ära asenda neid lihtmineviku ega olevikuga.

Kui minevikus alanud tegevus jätkub ka praegu, kasutatakse täisminevikku.
Prints on käinud erinevatel planeetidel mitu korda.

Enneminevikku kasutatakse mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks.
Lendur jõudis kõrbesse, sest oli lennanud sinna.

Pane öeldised õigesse ajavormi.

Tehnikahuviline mees katsetab seda masinat mitu aastat. Meister tegeleb päevade kaupa vedurite arendamisega. Efektse tulemuseni jõuab ta mitme aasta pärast. Teemeistrid ehitasid raudteid veokitele, mida vedasid hobused. Igas jaamas on juba kümme aastat veetorn vedurite tankimiseks. Raudteerööpad sündisid ühest Rooma-aegsest tähelepanekust. Katsetajad märkasid tööpäeva hommikul, et mööduvate vankrite tekitatud rattaroopad suunasid veokeid sissetallatud rajale. Alguses ehitasid meistrid rööpad puust ja need suunasid vagonettide liikumist kaevandustes. Auruvedur saavutas söevagonettide vedamisel kiiruse 8 km/h, kuid mõned aastad hiljem demonstreeris R. Trevithick Londonis veel täiuslikumat vedurit. Juhtus see, mida kaua oodati. See osutus tõeliseks triumfiks ning pealtvaatajad trügisid meeletult, et seda imetleda. Vedurite arendamise ja täiustamisega tegeletakse aktiivselt ka tänapäeval.

Kohandatud katkend raamatust „Maailma avastusretk piltides. Leiutised“

Logi sisse

Vastus salvestatud!

RÜHMATÖÖ:
  • Märgista kaaslase tekstis kõik öeldised.
  • Kiida kaaslast. Leia kaks põhjendust, miks tema kirjutatud lugu on sisukas/põnev/eriline.
PANE TÄHELE:

NB! Eesti keeles väljendame tulevikku tegusõna olevikuvormide abil. Saama-tulevikku pole soovitatav kasutada ja see on stiiliviga.
Nt Järgmisel poolaastal saab meil olema uus tunniplaan.
Järgmisel poolaastal on meil uus tunniplaan.

Koosta laused. Asenda saama-tulevikku sisaldavad fraasid sobiva vormiga ning kasuta öeldist ainsuse ja mitmuse erinevates pööretes.Saab toimuma uisuväljakul, saab tulema homme, saab olema õnnelik elu, saab lõppema suurejoonelise ilutulestikuga, saab nautima mitmekäigulist õhtusööki, saab lõpuni rajatama.

  • ainsuse I pööre
  • ainsuse II pööre
  • ainsuse III pööre
  • mitmuse I pööre
  • mitmuse II pööre
  • mitmuse III pööre

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Muuda Erika Salumäe kohta kirjutatud lauseid nii, et asendad öeldise on teiste sobilike öeldistega. Vajaduse korral muuda kogu lause sõnastust.

Erika Salumäe on Eesti endine jalgrattur ja poliitik.

Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus.

Tema nimel on 15 maailmarekordit.

Ta on üheksakordne Eesti parim naissportlane.

Sellist tiitlit pole ühelgi teisel Eesti sportlasel.

Erika oli Eesti Vabariigi Riigikogus kolm korda.

Tema elulooraamatu „Jääda ellu“ autor on Ene Veiksaar.

See on avameelne tagasivaade Erika elule lastekodus ning olelusvõitlusele tütarlastekoloonias ja NSVL-i koondises.

Seal on ka ehmatavaid fakte sportlase kolmest olümpiast.

2013. aastal olid oksjonil Erika Salumäe medalid ja spordidressid.

Praegu on ta Hispaanias.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

PAARISTÖÖ:

LISAÜLESANNE

  1. Valige kaaslasega väitlemiseks üks järgnevatest tsitaatidest. Üks õpilane esitab argumente tsitaadi poolt ja teine lükkab neid ümber.

Väitlus on argumenteeritud arutelu, kus mõlemal poolel on võrdsed reeglid. Argumendid peavad olema sisukad ja teemakohased.

Vali üks tsitaat pealkirjaks ja kirjuta 15-lauseline terviktekst.

  • Sport õpetab ausalt võitlema. Sport õpetab väärikalt kaotama. Niisiis õpetab sport kõike – ta õpetab elu. (Ernest Hemingway)
  • Jutt, et raha teeb sportlase, on bluff. (Erki Nool)
  • Sport ei kasvata iseloomu, vaid näitab seda. (Heywood Brown)
  • Asi ei olegi selles, et teid lüüakse pikali, oluline on see, et te oleksite võimelised pärast ikka ja jälle püsti tõusma. (Vincent Lombardi)
  • On parem valmistuda ja vaadata ette, kui vaadata pärast tagasi ja kahetseda. (Jackie Joyner-Kersee)
  • Ilma distsipliinita ei ole edu võimalik. (Luc Holtz)

Logi sisse

Vastus salvestatud!