10. klass, 11. klass, 12. klassKunstiajalugu

Lisamaterjal õpikule „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil. Kunstiajalugu gümnaasiumile. II osa"

Muusade tempel

Sõna „muuseum“ tuleb kreeka keelest, milles museion tähendas muusade templit. Muusad olid antiikmütoloogias kunstide (laul, muusika, tants, kirjandus), hiljem ka teaduste ning üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad, keda juhtis jumal Apollon. Tänapäeva mõistes muuseume antiikajal polnud, kuid mõned pühamud (näiteks Hera tempel Olümpias ja Apolloni tempel Delfis) sisaldasid hulgaliselt kunstiteoseid. Ateena Akropoli pinakoteek (kreeka keeles „pildihoidla“) ja valitsejate või eraisikute valduses olnud Rooma muististekogud sarnanesid juba rohkem tänapäeva muuseumidega. Tuntud oli Museion Aleksandria linnas Egiptuses, mis oli aga pigem uurimisasutus sinna juurde kuuluva raamatukogu ja väikese muusade templiga. 

Varaseimad „muuseumid“ olid kirikute, kloostrite ja ülikoolide varakambrid, mis sisaldasid kunstiteoseid ja haruldusi. Tänapäeva mõistes muuseumid Euroopas tekkisid 15.–17. sajandil, kui kasvavaid kogusid hakati süstematiseerima ja kirjeldama. Paljude Euroopa suurte muuseumide kogud on tekkinud või täienenud vallutussõdade käigus või kolooniatest kokkuröövitud kunstinäidete varal. Muuseumide tekkel on olulist rolli mänginud ka raha – rikastel kunstihuvilistel oli võimalik kunstiteoseid osta, et neid eksponeerides tuua kuulsust ka enda nimele. Kui 18. sajandi teisel poolel suurenes valgustusideoloogia mõjul arheoloogia- ja ajaloohuvi, hakati muuseume üldsusele avama. Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum Londonis (avati 1753) ja Louvre Pariisis (avati 1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele. 

Vaade Briti Muuseumi sissepääsule. London. Briti Muuseum on maailma suuremaid muuseume, mis sisaldab üliväärtuslikke Vana-Egiptuse, Assüüria ja antiikkunsti (Ateena Akropoli marmorskulptuurid) kogusid, aga ka Düreri, Rubensi, Rembrandti, Michelangelo jt kunstiajaloo suurnimede töid. Jon Sullivan, Public domain, via Wikimedia Commons

Museoloogia kui teadus, mis uurib, kuidas muuseumid on sündinud ja arenenud ning mida ja miks on peetud säilitamisväärseks, tekkis 19. sajandil. 1877. aastal hakkas Saksamaal Dresdenis ilmuma esimene museoloogia-teemaline ajakiri, esimene museoloogia õppetool loodi Tšehhoslovakkias Brno ülikoolis 1919. aastal. 

19. sajandil ehitati ka esimesed eriotstarbelised muuseumihooned ning asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802. aastal, Tšehhi Rahvusmuuseum 1818. aastal jne). 19. sajandi lõpul sündis vabaõhumuuseumi idee – näidata eksponaate nende loomulikus keskkonnas. Stockholmis asub maailma vanimaid vabaõhumuuseume, 1891. aastal asutatud Skansen, mille nimetus on saanud vabaõhumuuseumi üldmõisteks.

Vaade Ungari Rahvusmuuseumi hoonele Budapestis. Neoklassitsistlikus stiilis muuseumihoone ehitati aastail 1837–1847. hu:user:Pasztilla, Public domain, via Wikimedia Commons

20. sajandi alguseks oli välja kujunenud muuseum selles mõistes, nagu teda tänapäeval tunneme. 1970. aastatel sai muuseum Läänes ühiskonda laiemalt teenivaks institutsiooniks. 1980. aastatel algas uute ja moodsate muuseumihoonete ehitamise buum.

Guggenheimi kunstimuuseum. Bilbao, Hispaania. Moodsat ja nüüdiskunsti eksponeeriva muuseumi hoone avati 1997. aastal, arhitekt Frank O. Gehry. Muuseumi püsiekspositsioonis on esindatud kõik 20. sajandi kunsti olulisemad voolud. Public domain

Muuseumides eksponeeritavad esemed on nende algsest asupaigast ära toodud. Üha rohkem aga kõneldakse tänapäeval ka kultuuripärandist, mis on meie ümber nii maal kui linnades. Kultuuripärandi mõiste hõlmab esemete ja kunstiteoste kõrval ka vaimset kultuuri, kombeid, traditsioone. Aineline kultuuripärand jagatakse teisaldatavaks (maalid, skulptuurid, mündid jm) ning mitteteisaldatavaks kultuuripärandiks (hooned, mälestusmärgid jne). Kultuurimälestiste kaitsmisega tegeleb muinsuskaitse.