Tõenäosusteooria üheks põhimõisteks on sündmus, kuid selle puhul peab olema selge:
a) kas see sündmus toimub alati – siis on tegemist kindla sündmusega;
b) kas see sündmus ei toimu kunagi – siis on tegemist võimatu sündmusega;
c) sündmus mõnikord toimub ja mõnel teisel korral ei toimu – sel juhul on tegemist juhusliku sündmusega.

Sündmuse klassikaline tõenäosus defineeritakse nii: \(p=\frac{m}{n}\) kus \(p\) tähendab sündmuse esinemise tõenäosust, \(8m\) soodsate võimaluste arvu ning \(n\) kõikide võimaluste arvu.

Geomeetrilise tõenäosuse puhul \(p=\frac{l}{L}=\frac{s}{S}=\frac{v}{V}\) kus \(l\) tähendab pikkust, \(s\) pindala ja \(v\) ruumala.

Kindla sündmuse tõenäosus \(p(Ω)=1\), võimatu sündmuse tõenäosus \(p(ø)=0\).

Kui sündmuse A esinemise tõenäosus on \(p\), siis vastandsündmuse \(\bar{A}\) esinemise tõenäosus on \(Q=1-p\).

Kahe teineteist välistava sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, st \(p = A\cup B = p(A) + p(B)\).

Kahe sõltumatu sündmuse korrutise tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste korrutisega, st \(p(A\cap B) – p(A) \cdot p(B)\).

Kahe teineteist välistava sündmuse tõenäosuste summa võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud nende sündmuste koosesinemise ehk korrutise tõenäosus, st \( p(A\cup B) = p(A) + p(B) – p(A\cap B)\).

Bernoulli valem: \(P_{n,k} = \mathrm{C}_{n}^{k} \cdot p^{k} \cdot q^{n-k}\).

Permutatsioonide arv: \(P_{n} = n!\), kus \(n!=n\cdot(n-1)\cdot(n-2)\cdot …\cdot3\cdot2\cdot1\).

Kombinatsioonide arv \(\mathrm{C}_{n}^{m}=\frac{n!}{m!(n-m)!}\),

variatsioonide arv \(\mathrm{A}_{n}^{m}=\mathrm{V}_{n}^{m}=\frac{n!}{(n-m)!}\).

Märkus: kalkulaatoritel on tavaliselt kombinatsioonide, variatsioonide ja permutatsioonide arvu leidmiseks kas eraldi klahvid või on need dubleeritud mõne teise klahvi kohale. Seda peab kasutaja oma taskuarvutilt vaatama ning kindlasti tuleb teha lihtsate arvudega kontrollarvutused, et ülesannete lahendamisel kasutataks ikka õigeid klahve. Mõned näited: