Elektrisoojendusriistad
Vooluringi nendes lõikudes, kus puuduvad liikuvad osad, muundub kogu elektrivoolu töö soojuseks. Seda omadust kasutatakse ära erinevate elektrisoojendusriistade juures. Kõige lihtsamaks soojendusriistaks on hõõglamp, sest üle 95% selles kuluvast elektrienergiast muundub soojuseks – valgus on lihtsalt selle lambi „ebaoluline kõrvalsaadus“
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. L-täht
Kirjalik lahutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
MEISTERDA! Papist kevadlill
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Peastarvutamine I kooliastmele
Funktsioonide graafikud
Õpime tähti. M-täht
I ja J-i õigekiri
Protsendid põhikooli matemaatikas
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Liitmine 20 piires
Õpime tähti. T-täht
Ioonid
Hõõglamp koosneb järgmistest osadest: (1) hõõgniit, (2) tugitraat, (3) klaaskolb, (4) sokkel ja (5) põhjaklemm.
Volframist valmistatud peenike hõõgniit kuumeneb teda läbiva voolu toimel ning hakkab kiirgama soojust ja valgust. Tugitraat ühendab hõõgniiti sokli ja põhjaklemmiga, need omakorda on ühendatud lambipesa abil jaotusvõrguga. Kõike ümbritseb klaaskolb, milles on õhk asendatud mingi muu gaasiga. See on vajalik, et takistada volframniidi aurustumist. Õhus leiduva hapniku toimel algaks niidi kiire oksüdeerumine ja niit põleks kiiresti läbi. Odavamates lampides on õhk asendatud lämmastikuga, kallimates (ja heledamates) lampides mõne halogeengaasiga – neoon, ksenoon vms.
Igale tarbijale (ka hõõglambile) on märgitud tema nimipinge – see tähendab pinge, mille juures ta töötab kõige paremini ning nimivõimsus – see on ajaühikus tarbitava elektrienergia hulk nimivõimsusel töötamisel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!