Noodipikkust ehk noodivältust määratakse löökides.

Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks:

• tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,
• poolnoot on seest tühja noodipeaga ja noodivarrega,
• veerandnoot on seest täidetud noodipeaga ja noodivarrega,
• kaheksandiknoot (1/8) on seest täidetud noodipeaga, noodivarrega ning noodilipuga,
• kuueteistkümnendiknoot (1/16) on sarnane kaheksandiknoodile, kuid kahe noodilipuga.

Need vältused ei tähista nootide absoluutset pikkust vaid nende omavahelisi suhteid.

Kõik vältuslikult järjestatud põhivältused on oma naabrist kaks korda lühemad või pikemad ehk naabrite suhe teineteisesse on 2:1. See tähendab, et tervenoot jaguneb kaheks poolnoodiks, poolnoot omakorda kaheks veerandnoodiks, veerandnoot aga kaheks kaheksandiknoodiks jne.

Lühikesed põhivältused ühendatakse sidejoon(te)ga kokku ja seda nimetatakse grupeerimiseks. Kaheksandiknoote grupeeritakse ühe sidejoonega, kuueteistkümnendiknoote aga kahe sidejoonega. Vältuste grupeerimiseks vajalike sidejoonte arv võrdub vastavate vältuse noodilippude arvuga.