Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse
Joomiseks saab inimene kasutada suhteliselt kergesti kättesaadavat magedat vett.
Selleks saab kasutada jõgede, järvede või põhjavett, mida eelnevalt uuritakse ja vajadusel puhastatakse.
Aasta jooksul kasutab inimkond 0,003% planeedi magevee hulgast, parasvöötmes pole veeprobleeme.
Kesk-Aasias on veekriis, kahe suure jõe Amu-Darja ja Sõr-Darja vee liigne kasutamine põldude niisutamiseks, et puuvilla kasvatada, on Araali merd vähendanud kolmandikuni esialgsest pindalast.
Põldude niisutamine:
Araali meri 1989 ja 2014
Pinnas on sooldunud ja sisaldab hulgaliselt pestitsiide, mis tuulega kanduvad kaugele. Saastunud mage vesi puhastub looduslikul teel väga aeglaselt. Atmosfääris olev veeaur uueneb kiiresti, umbes 6-10 päevaga, jõgede-järvede vesi uueneb u 16 aastaga, põhjavesi läbib ühe tsükli u 1400 aastaga.
Pinnavee kasutamist takistab asjaolu, et see võib olla saastunud ja puhastamine on kallis. Põhjavee kvaliteet on tavaliselt nii hea, et seda saab kohe joomiseks kasutada. Kahjulik on suur fluori jt keemiliste elementide sisaldus.
Paljudes paikades, nt Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm., on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm. Põhjavee aeglase uuenemise tõttu tekib oht, et seda kasutatakse kiiremini kui selle varud taastuda jõuavad, eriti kriitiline on olukord Indias.
Magevee tarbimine jaotatakse kolmeks:
- Põllumajanduses läheb mageveest 90% niisutuseks
- Tööstus kasutab 7% veevarudest
- Igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest
Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes.
Loe lisaks:
