Savann

SAVANNID

Sademed savannis

Savannidest loe liskas SIIT

Lähisekvatoriaale mussoonkliima paikneb 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seal on kaks peaaegu võrdse pikkusega aastaaega: kuiv ja niiske. Suuremad savannid asuvad Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, samuti Austraalias. Väiksemad paiknevad Indias, Kesk-Ameerikas ja Indo-Hiina poolsaarel. Savannid on tekkinud mussoonmetsade põlengu, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tõttu.

Savanni üldilme

Savannide taimestikus on üksikuid suuri puid, ka puudeta kooslusi ning parkmetsailmelisi rohumaid. Valitsevaks on kõrrelised rohttaimed, kes kasvavad 1-2m kõrguseks, neil on tihe ning sügav juurestik ja nad taluvad hästi põuda. Mullastik on punakas, ferralliitmuld, mis kuivab põuaperioodil kivikõvaks. Puudest saavad siin kasvada akaatsiad, palmid, pudelpuud, baobabid.

Loomastik on liigrikas, palju on rohusööjaid ja neid jahtivaid kiskjaid. Antiloobid (loe lisaks ), sinignuud, gasellid, rohtlahaukurid, surikaadid, kaelkirjakud, elevandid, jõehobud. Kiskjatest elavad savannis tiigrid, lõvid, leopardid, puumad, šaakalid, hüäänid, gepardid. Maastikele annavad ilmet termiitide (prussakate sugulased) kõrged pesakuhilad, mida ehitatakse puidust ja pinnasest.

TEST:

Savann. Vali õige vastus.

Surikaadid

Termiidipesa

Aafrika savannides elab palju inimesi, inimasutus on siin vanim. Suurimad savannielanike hõimud on masaid, kes kasvatavad kitsi, lambaid ja veiseid. Muld pole eriti viljakas. Vähesel määral kasvatatakse maisi, maniokki ja bataati.