Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ja ruumiline korraldus

10. klass > Geograafia > 1. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus

Inimkonna ajalugu oleks nagu vaesuse ajalugu, aastatuhandeid said rikkust nautida vaid ülikud. Alles 20.sajandil hakkas inimeste elujärg ja majanduslik kindlustatus parenema Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja eelkõige Jaapanis.

Maakera rahvaarv ja SKT ühe inimese kohta viimase 2000 aasta jooksul:

Screen-Shot-2013-06-09-at-8.24.21-PM

Inimühiskonna ajaloos võime eristada mitut etappi: agraar-, tööstus- ja infoühiskond.

Agraarühiskond on olnud inimkonna ajaloo jooksul kõige pikem periood. Siis varustati ennast ise toidu ja kehakatetega. Kaubandus polnud rahapõhine vaid vahetustehing ehk bartertehing. Inimesed elasid mitme põlvkonnaga koos ja tegid kõik tööd ühiselt. Agraarühiskonna alguses valitses korilus (tänapäeval on hõimudes kuni 10 miljonit inimest, kes elatuvad koriluse abil), siis mindi üle paiksele eluviisile ja arenes põllundus, karjakasvatus:

Cumberland_02

Valitses traditsiooniline tootmisviis, mis oli üles ehitatud tavadele. Tööd tehakse niiviisi, sest nii on aastasadu tehtud, töövõtteid anti edasi põlvest põlve, tehnoloogiaid ei arendatud. Kogukonna hüved toodeti peamiselt omatarbeks.

Vanaaegne agraarkalender:

Crescenzi_calendar

Varaagraarne tootmisviis tekkis u 8000-10 000 at, arenes kaubavahetus põllupidajate ja karjakasvatajate vahel. Tänapäeval on see tootmisviis alles veel rändkarjakasvatajate juures mägedes, tundras, kõrbetes, alepõllundust esineb ekvatoriaalses vihmametsas. Varaagraarse tootmisviisiga tegeleb praegu maakeral mõnisada miljonit inimest.

Hilisagraarne tootmisviis kujunes põllumajanduse ja karjakasvatuse ühendamisel. Põlluharijad hakkasid kasutama tööloomi ja kujunesid põlispõllud:

agriculture_england2

Saadi suuremaid saake, ülejääke sai hakata turustama, tekkisid kaubalis-rahalised suhted. Hakkasid arenema teised majandusharud nagu käsitööndus, kaubandus, rahandus, algas linnadesse koondumine.

15.sajandil viidi see tootmisviis ka Ameerikasse, mõned piirkonnad on sellele arengutasemele jäänud siiani, nt Okeaania.

Tööstusühiskond

Varaindustriaalne tootmisviis sündis 15.sajandil Euroopas. Alguses Itaalias, siis Inglismaal, levis Madalmaadesse ja Prantsusmaale. Tekkisid ühistootmise ettevõtted, kus tööd tehti käsitsi, hakati avama börse.

Frankfurdi börs tänapäeval:

fran

Õmblustuba:

sewingroom_lg

Hakkas arenema riikidevaheline kaubandus, avastati uued mereteed, mis soodustasid kaupade vedu. 18.sajandil algas Inglismaal maailma esimene tööstuspööre. Hakati rakendama aurumasinaid ja käsitsitöö asendus maastootmisega.

Õmblusmasinate tööshoidmine aurumasinate abil:

industrial

Põllumajanduses jäi töökäsi üle ja samuti tekkis ostuvõimeline turg. 19.sajandi keskpaigaks jõudis tööstuslik pööre nii kaugele, et hakkasid tekkima rahvusriigid, kehtestati kohustuslik kooliharidus, arenes transpordivõrk, kujunesid tööstuslinnad ja laiendati valimisõigust.

Tööstuslinnad 1850:

europeindustrialrevolution1800

19.sajandi lõpus toimus uus tehnoloogiline murrang, võeti kasutusele autod, elekter, raadio, telefon, lennukid, nafta ja mineraalväetised. Tööstuses tekkisid uued harud ja inimeste elukvaliteet paranes üha.

Infoühiskond

20.sajandi teisel poolel toimus uus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustab tuuma- ja kosmosetehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamine ning levik igapäevaellu. Tööstuslik pööre tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst ja vaimse töö osakaalu suurenemise. Industriaalühiskonnas on tähis elektri- ja raudtee- ning telefoniliinide olemasolu, mille abil edastatakse teenuseid ja kaupu. Praegu on enamik inimkonna loodavatest väärtustest salvestatud andmetena digitaalsel kujul, mida saab säilitada ja edastada. Internet võimaldab vähendada riikidevahelisi kaugusi, pakub paindlikku tööaega ja kaugtööd. Praeguses ühiskonnas tekib töökäte ülejääk seoses tootmise automatiseerimisega ja tööstusrobotite kasutamisega.

LCD telerite tootmine:

lcd

Tööjõudu vajatakse tertsiaarsektoris, mis eeldab kõrget haridustaset. Infoühiskonda iseloomustab innovatsioon ja loomemajanduse tõus. See hõlmab arhitektuuri, disaini, reklaami, meelelahutust ja kirjastamist. Suur tähtsus on teadus- ja arendustööl, sest kõrgtehnoloogilised majandusharud vajavad innovatsiooni. Teadlased ja tootjad saavad kõige paremini koostööd teha ülikoolide juurde asutatud teadusparkides.

Maailma kuulsaim keskus on USA-s Silicon Valley teaduspark:

159559791

Tootmise ja teenindamise paigutust mõjutavad tegurid

Esmased tegurid, mis mõjutavad on looduslikud, kas ehitada ja hooneid ülal pidada on odav või kallis. Loodusvarade asukoht mõjutab tootmist, samuti veevarude maht, keskkonnakahjude teke, tööjõu maht ja kvaliteet. Olulised on veel energia saamise võimalused, transport ja side, kus asuvad sadamad ja lennujaamad, kas on olemas riigi toetus tootmisharu arendamiseks.

Maapõueenergial töötav alumiiniumi sulatamise tehas Islandil:

Maapõueenergial töötav alumiiniumi sulatamise tehas Islandil

Teenindusettevõtted peavad paiknema seda tihedamalt, mida rohkem on teenuse vajajaid. Lasteaedu peab olema tihedalt ja palju, gümnaasiume juba vähem ja ülikoole hõredalt.

Walter Christalleri keskuskohtade süsteem:

Central_Place_Theory_(Christaller)