Kiirgusbilanss

10. klass > Geograafia > 2. kursus: Maa kui süsteem

Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist. Päikese pinnal on 6000 kraadi C, seetõttu on see lühilainekiirgus. Maa pinna temperatuur on madal võrreldes Päikesega, siis Maalt lahkuv kiirgus on pikalaineline ehk soojuskiirgus.

Kiirgusenergia all mõtleme valgus- ja soojuskiirgust, mis on pärit Päikeselt. Maale saabub lühilaineline valguskiirgus ja lahkub pikalaineline soojuskiirgus.

Energiavood biosfääris. Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiabilansiks.

Kiirjusbilanss

Selle alusel saab analüüsida Maal toimuvaid loodusprotsesse. Energiabilanss on 0 kui valitseb tasakaal saabuva ja lahkuva energiahulga vahel. Positiivse energiabilansi puhul (ekvaatoril) saab Maa rohkem energiat kui ära kulub, siis toimub soojenemine ja mitmed protsessid intensiivistuvad. Negatiivse bilansi korral hakkab maakera jahtuma. Negatiivne on energiabilanss lõunapoolusel, Gröönimaal, Antarktikas. Maakera keskmine temperatuur on +15C, sest bilanss on kokkuvõttes tasakaalus.

Meid kaitsvat osoonikihti kahjustavad freoonid jt atmosfääris kaua püsivad kodumasinate jahutusgaasid.

kiirgusbilanss

Need põhjustavad osoonikihi hõrenemist või isegi osooniaukude teket. Osooniaugud ehk väga madala osoonisisaldusega õhumassid asuvad Austraalia ja Antarktika kohal.

Kasvuhoonegaasid on CO2 ja metaan, need tekivad fossiilsete kütuste põletamisel, maavarade kaevandamisel ja tööstusest.

kiirgusbilanss1

Nende gaaside hulga suurenemine võib põhjustada maakera soojusbilansi muutumist soojenemise suunas ehk tekitada nn kasvuhooneefekti. Inimese toodetud kasvuhoonegaaside tähtsus:

kiirgusbilanss2

Iseenesest on kasvuhooneefekt olnud koguaeg olemas ja soodustanud elu Maal. Kui aga toimub kiire keskmise temperatuuri tõus inimtegevuse tõttu, siis viib see looduskatastroofideni. Nt maailmamere tõus kogu jää sulamise tõttu, hoovuste suunamuutused, kliimavööndite ümberpaiknemine, haiguste levik jne.