Maurice Ravel (1875-1937)

11. klass > Muusika ajalugu > 2. kursus

Peamised žanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika.
Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: „Hispaania rapsoodia“, „Hane-ema“ (hiljem selle põhjal ballett), „Nooblid“ ja „Sentimentaalsed valsid“ (hiljem ballett „Adelaide“);
*ooperid: „Hispaania tund“, „Laps ja võlumaailm“; *balletimuusika: „Daphnis Chloe“, „Boolero“ (esitatakse orkstripalana, aga tegelikult on see 18 variatsiooni ühele teemale); *klaveriteosed: 1)süidid: „Couperini haud“, „Öine Caspard“, 2) 2 klaverikontserti, millest teine on kirjutatud vasakule käele; *vokaalsümfoonilised teosed: „Šeherezade“.
Muusikakuulamine: „Hispaania rapsoodia“; „Öine Caspard“

Maurice_Ravel_1912

Maurice on prantslane, kellel on Hispaania mõjud. Tema isa oli prantslane, ema aga baski päritoli (Hispaania hõim)Raveli kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse.
Maurice on oma klaverimuusikasse kirjutanud sisse väga palju nüansse.
Ravel lõpetas Pariisi konservatooriumi 14-aastaselt klaverikompositsiooni eriala tudengiks.
Raveli ja Debussy teosed varases nooruspõlves idee poolest sarnased, kuid hiljem mitte.
Maurice klaveripala „Vetemängud“ –uus kõlaideaal.

Raveli ja Debussy võrdlus: Debussy eelistas värviküllaseid kõlasid, Ravelil oli väga konkreetne ja selge meloodia. Ravel pööras erilist tähelepanu rütmile ja kasutas Hispaania rahvatantse (rahvuslikud rütmid) haneerat ja boolerot. Ravel otsib värve ja üritab nendega mängida, aga rütmikäsitluses neoklassitsist (tagasipöördumine klassitsistlike reeglite juurde). Debussy on pigem maalija (hajub, mängib värvidega), Ravel on graafik (täpne, erksad ja keerulised rütmid).

Raveli teosed
1908. „Hispaania rapsoodia“ – 4-osaline süit, kus Ravel kasutab autentset Hispaania rahvaviisi.
Tema orkestriteosed on seotud balleti ja klaveriteostega. Alguses on ta kirjutanud kalveripala, see kasvab hiljem orkestriteoseks ja siis tavaliseks teoseks (nt „Hane-ema“ balletiks).
Vastupidine suund teoste esitamisel: esitatakse orkestriteosena, aga kirjutatakse balletiks, nt.“Boolero“ ja „Daphnis Chloe“.
Ballett, mida Ravel on nimetanud koreograafiliseks sümfooniaks (3-osaline), mis on kirjutatud Sergei Djagilevile (isiklik ettevõtmine Pariisis – Sergei käis Pariisis Vene kunsti jne näitamas, liikumise algataja, muusik, kunstnik).

*Ooperid:
1) „Hispaania tund“ on 1-vaatuseline opera buffa traditsioone taastab, mille alguseks on komöödia. Idee oli näidata orkestriliselt, kuidas sugutund toimib nagu kellavärk. Orkestriatsioon hästi värvikas, kastatakse tavatuid vahendeid (nt. piitsaplaksud, kukkuv käokell, 3 erinevat metronoomi). Muusikalised stseenid, parodeerib numbriooperit.
2) „Laps ja võlumaailm“ – ooper, kus on viirastuslik nägemus, uni: laps ei olnud enda mänguasju hästi hoidnud ja märkab äkki, et asjad tema ümber on ellu ärganud ning mõnitavad teda.
Orkestritämbrite kasutamine, pillidega piltide edasi andmine.

*Klaverikontsertid:
1) D-duur – Paul Wittgensteinile (pianist, kes kaotas sõjas ühe käe). Suhtleliselt kerge teema, et saaks ainult ühe käega mängida.
2) G-duur – pühendus Marguerite Long’ile. Iseloomulikud helged ja rõõmsad värvid.

*Kontsertrapsoodia viiulile ja orkestrile „Mustlanna“. Ravel viibis Ungaris Budabestis ja kuulis mustlasmuusikat ja võttis nende matetrjali. Viisi eeskuju, kuidas seda teost üles ehitada.
*“Öine Caspard“ –inspireeritud romantismi ajastu kirjaniku proosapoeemidestvalis välja 3 ja pealkirjastas need.
*“ Couperini haud“ – barokiaegsete teoste juurde tagasi (Bach, Hädel).

Allikas: Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism