Ränne

9. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Ränne ehk migratsioon on pikaajaline või alaline ümberasumine riigi sees või riigist riiki. Välisriigist Eestisse saabujaid nimetame immigrantideks, väljarännanuid eestlasi emigrantideks.

Välisränne Eestis 2004 – 2010

Välisränne Eestis 2004 – 2010

Miks inimesed rändavad? Vabatahtlik ränne toimub parema töökoha, elupaiga, hariduse jne saamiseks. Vastutahtmist ehk sundränne toimub nälja, loodusõnnetuse, sõja, tagakiusamise jne tõttu. Oma kodukohast sunnitult ära läinud inimesi nimetatakse pagulasteks. Rahvastiku ränne 918-1998. 

Kuhu ja kuidas on rännanud eestlased? Maa ja töö saamiseks rännati 19.saj. lõpul ja 20.saj alguses Ameerikasse ja Siberisse. 1920.a. iseseisvuse saavutamise järel tuli Venemaalt tagasi 40 000 eestlast.

1939.a. olid sunnitud põgenema algava sõja tõttu kõik baltisakslased, kes olid siin sajandeid elanud. 1944.a. põgenes nõukogude võimu eest 70 kuni 90 000 eestlast ja kõik rannarootslased. 1941. kuni 1949.a. küüditati Eestist 30 000 elanikku, rahvavaenlasteks kuulutatutena.

NSVL  poliitika oli Eesti ümberrahvastamine, st kohalike elanike küüditamine ja teistest rahvustest inimeste sissetoomine tootmise arendamise sildi all. 1951 kuni 1990 andis sisseränne üle poole rahvastiku juurdekasvust. Taasiseseisvumise järel hakati soodustama emigratsiooni, meilt lahkus 1992.aastal 37 000 teistest rahvustest inimest.

Paremate töötingimuste ja hariduse saamiseks rännatakse praegu Soome, Suurbritanniasse, Venemaale, Austraaliasse, Saksamaale, USA ja Rootsi. Eestlaste välisränne riikide kaupa tabelina. Sisserännet Eestisse piirab immigratsioonikvoot. Peamiselt tullakse meile elama Soomest ja Venemaalt.

Sisseränne võib toimuda ka riigisiseselt. Rahvas koondub suurematesse linnadesse. Maapiirkonnad nn ääremaad tühjenevad inimestest, koolid suletakse, teenused kaugenevad. Teine sisserände suund on suurtest linnadest linnalähedastesse valdadesse elamaasumine. Seda nähtust nimetatakse valglinnastumiseks. 1990.a. vähenes Tallinna ja Tartu ning Narva elanike arv 10-20% emigratsiooni ja linnadest välja valgumise tõttu.

Rändesaldo omavalitsusüksustes

Rändesaldo omavalitsusüksustes

Riigisisese rände variant on ka pendelränne, sõidetakse elukoha ja töökoha või õppeasutuse vahet iga päev, kord nädalas.

Pendelränne

Pendelränne

 

Euroopa sisse- ja väljaränne

19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul rännati Euroopast minema kõige enam. Aastatel 1820 kuni 1930,  selles vahemikus on hinnanguliselt välja rännanud 60 miljonit inimest. Enamasti mindi Austraaliasse või Ameerikasse kulda otsima, elama, töötama. Peamised väljarände riigid olid UK, Iirimaa ja Itaalia.

Mõlema maailmasõja eest mindi rahulikematesse paikadesse, nt Austraalia, Kanada.

Pärast sotsialismileeri lagunemist rändas poolakaid ja leedulasi UK (687 000 ja 134 000 inimest).

Rahvastiku_ränne_Eestis lisalugemine.