Riikide arengutase ja selle mõõtmine

Riikide sotsiaalset ja majanduslikku arengutaset on keeruline analüüsida. Elektritoomise koguhulk ei ole võrreldav, mõõtes aga energiahulka inimese kohta, saame riike omavahel võrrelda. Samuti on tähtis teada, kuhu toodetud elektrienergia kulutatakse, kas toomiseks või eratarbimiseks.

Riikide arengutaseme võrdlemiseks kasutab Maailmapank majanduse arengu näitajaid, nt SKT. ÜRO inimarengu aruanne kasutab aga RKT – rahvamajanduse kogutulu ühe elaniku kohta ja kohaliku valuuta ostujõudu arvestades. SKT on territooriumikeskne näitaja, RKT aga elukohakeskne. SKT puhul lähevad arvesse kõik tulud, mis on loodud selle riigi territooriumil. RKT puhul arvestatakse ainult selle riigi elanike tulusid, kas välismaalt saaduid. SKT näitab riigi majandusjõudu, RKT aga ühiskonna jõukust ja majanduslikku heaolu. Viimast võib suurendada varimajandus, mida ei saa mõõta, kuid saab hinnata. Vähem arenenud riikides moodustab varimajandus poole SKT. Varimajandus tähendab maksudest kõrvale hoidmist ja ebaseaduslikku tööd. Maailmapank järjestab riike majanduse alusel, ÜRO aga tervikliku riikide arengutaseme hindamise tulemusena. ÜRO inimarengu aruandes on riigid järjestatud inimarengu indeksi alusel.

Hinnatakse keskmist eluiga, mis näitab arstiabi korraldust, toitumist, turvalisust. Samuti läheb arvesse RKT ja harituse tase ehk koolis käidud aastad. Eksperthinnangutega uuritakse kvalitatiivseid näitajaid nagu inimvabaduse indeks, majandusvabaduse indeks, korruptsioonitajumine, riikide konkurentsivõime.

Inimvabaduse indeksi järgi:

region-web-map-WORLD-large

Majandusvabaduse indeksi järgi:

1-economic-freedom-map

Korruptsioonitajumise järgi:

CPI-2013-map-and-country-results-New-Zealand-Phil-Oreilly

Riigid tellivad reitinguagentuuridelt aruandeid, mille alusel saavad taotleda rahvusvahelisel krediiditurul taotleda sobiva intressiga laenu.

Riikide liigitamine arengutaseme ja maailmamajandusse antava panuse järgi

Üheks jaotamise võimaluseks on kliimavöötmeid kasutades jaotada parasvöötme ja palavvöötme riigid (arenenumad on parasvöötme riigid). Kasutatakse ka põhja ja lõuna riigid, arenenud riigid ja arengumaad (siia arvatakse 2/3 riikidest). ÜRO jagab inimarengu aruande järgi riigid 4 rühma: väga kõrge inimareng, kõrge, keskmine ja madal.

Inimarengu indeksi järgi:

2014_UN_Human_Development_Report_Quartiles.svg

Maailmapank aga eristab rühmi RKT järgi: suure RKT-ga (ühe inimese kohta üle 12 476 USA dollari aastas), suurema keskmisega, väiksema keskmisega ja väikese RKT-ga (alla 1025 USA dollari aastas inimese kohta) riigid.

RKT järgi:

26468_THUMB_IPAD

See artikkel on retsenseerimata.