Tuult iseloomustavad suund ja kiirus. Tuule suund nimetatakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub.

Ilmakaared: Ilmakaared

Tuul puhub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem rõhkude vahe ja väiksem vahemaa, seda kiiremini tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse meetrites sekundis, m/s või km/h või pallides (0-12). Tuule tugevus pallides, skaala: www.ilm.ee

Kui tuule kiirus on > 21 m/s, siis on tegemist tormiga.

Torm

Tuule kiiruse mõõtja: 

Kuidas jaotuvad tuuled Maal? Õhk tõuseb ekvaatoril 10-14 km kõrgusele ja liigub troposfääri kõrgemates kihtides nii põhja kui lõuna suunas. Ekvaatoril asub madalrõhuvöönd. Maakera pöörlemise tõttu kalduv õhuvool põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule oma esialgsest suunast. Õhuringluse skeem: Õhuringlus 

Pooluste ümber liigub õhk idatuultega, 30 kuni 60 laiuskraadini puhuvad läänetuuled ja 30 kuni ekvaatorini passaadid, kirde ja kagu suunas. Kõrgrõhuala asub 30 laiuskraadidel ja nimetatakse vaikusevööndiks. Tuul 1

Miks on õhu liikumine keerukas? Maakera pöörlemine kallutab tuuled esialgsest suunast kõrvale.

Tuuleenergia

Kõrbeteke

Mandrite siseosades kõigub aastane temperatuur tugevalt. Maapind jaguneb maismaaks ja meredeks, mis soojenevad ja jahtuvad erineva kiirusega. Tuuled puhuvad üle mäestike ja orgude, need takistavad õhumasside segunemist. Õhu pidev liikumine põhjustab uute kõrg- ja madalrõhkkondade teket. Madalrõhkkond

Mis on õhumassid? Enam-vähem ühesuguste omadustega õhu kogumid moodustavad õhumassid.

Vaata: Õhumass mõisteid!

Erinevate laiuskraadide õhumassid erinevad oma temperatuuri poolest ning jaotatakse tekkekoha järgi. Niiskuse sisalduse järgi jaotatakse õhumassid mandrilisteks ja merelisteks. Ekvatoriaalne õhumass (EÕM) asub kitsal alal ookeani ja vihmametsa kohal, on aasta läbi kuum ja niiske.

Ekvatoriaalvööde

Troopiline õhumass (TÕM) tekib 30-40 laiuskraadidel laskuvate õhuvooludega kõrgrõhuvööndis. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivaks. Parasvöötme õhumass (PÕM) tekib sellest õhust, mis kõrgrõhuvööndist pooluste poole liigub. See võib olla mereline või mandriline. Vaata selgitusi: Parasvööde

Antarktiline ja arktiline õhumass (AÕM) tekivad pooluste ümbruses jääväljade kohal polaaröö ajal. Need õhumassid on üsna kuivad, sest polaaraladel on aurumine väike.

Arktiline kliimavööde

Mis on briis? Briis

Rannikualadel muudab suvel tuul ööpäeva jooksul suunda ja puhub vaheldumisi kord maalt merele ja siis vastupidi. Sellist suvist rannikutuult nimetatakse briisiks. Joonis: