Maailmamere reostumine ning kalavarude vähenemine
Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevad biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja ka meriahvena varud.
Tea mida süüa:
Kalaliikide biomassi vähenemine ei tulene ainult intensiivsest püügist või nn ülepüügist, vaid ka mere saastumisest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Aatomid ja molekulid
Õpime värve!
8. klassi matemaatika teooriavideod
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Õpime tähti. S-täht
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Liitmine 10 piires
MEISTERDA! Papist kevadlill
Õpime tähti. E-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Maailmameri on haavatav naftatootmise tõttu, kui puutornide platvormidel juhtub õnnetusi, siis lekib pikka aega vette naftat, mis ohustab nii pinnakihi kui põhjaelustikku.
Seetõttu on naftatankeritel nõutavad topeltpõhjad, et vältida merereostust karile sattumise korral.
Maailmamerre satub suurte jõgede kaudu ka kaugel sisemaal tekitatud olmeprügi ja tööstuslik reovesi.
Praeguseks on Vaikses ookeanis tekkinud 5 nn plastik-prügisaart: Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika. Vaata ka videot. Suurtes kogustes on maailmamerre uputatud radioaktiivseid jäätmeid ja keemiarelva varusid. Need on küll kaasaegsetele teadmistele vastavalt lekkekindlates konteinerites, kui soolase merevee mõjul võivad kunagi tulevikus ikkagi lekkima hakata. Suur merereostus tekkis Jaapanis Fukushima tuumajaama avarii tõttu, mis mõjutab siiani suuri merealasid kogu maailmas. (Fukushima radiation set to hit the U.S by 2014)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!