KLASSITSISM Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulptorid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid... Loe edasi 7106
ROMANTISM Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele,... Loe edasi 9892
Impressionism Impressionism on lõpu () vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon „Tõusev päike“ Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast... Loe edasi 6430
Hilisromantism Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud,... Loe edasi 5483
Neoklassitsism Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme,... Loe edasi 7400
Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid... Loe edasi 4072
Pjotr Tšaikovski (1840 – 1893) Kõige kuulsam ja populaarsem 19. saj. vene helilooja. Tshaikovski oli üks Peterburi konservatooriumi esimestest lõpetajatest ja Moskva konservatooriumi üks esimesi õppejõude. Peale kümmet... Loe edasi 6516
Ferenc (Franz) Liszt (1811-1886) Ajastu suurim ja hiilgavaim klaverigeenius Liszt tõotas klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Liszt sündis Ungaris ja on hiljem elanud Prantsusmaal ja Saksamaal. Liszti noorus oli... Loe edasi 4490
Frederyk Chopin (1810-1849) Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi... Loe edasi 3767
Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi süvdis 10. oktoobril 1813. Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks... Loe edasi 6648
Richard Wagner 1813-1883 Saksa helilooja Richard Wagnerit tuntakse muusikaajaloos: a)heliloojana,ooperireformaatorina; b)dirigendina; c) muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Kõigil kolmel alal on ta jätnud... Loe edasi 4251
Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga „Kadunud poeg“ Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast... Loe edasi 5171
Maurice Ravel (1875-1937) Peamised žanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika. Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: „Hispaania rapsoodia“, „Hane-ema“ (hiljem selle põhjal... Loe edasi 4387
Eesti muusikaelu 20. sajandi esimesel poolel 19 ja 20 sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete ja mitteprofessionaalsete muusikute vahel. Professionaalid tulevad enamasti läbi Peterburi konservatooriumi – algul oreli-,... Loe edasi 3828
Rudolf Tobias - Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Käinas, Hiiumaal. Muusikat hakkas talle õpetama esialgu isa, kes oli ametilt köster ja kes tegeles ka orelite ehitusega ning parandas ja häälestas... Loe edasi 2757
Artur Kapp - Artur Kapp oli Eesti üks esimesi professionaalseid heliloojaid ja XX sajandi esimesel poolel mõjuka muusikakoolkonna rajaja. Tunnustatud heliloojad olid ka tema poeg Eugen Kapp (1908–1996) ja... Loe edasi 3645
EESTI HELILOOJAD Eesti heliloojate andmebaas internetis: A Aarne, Els ( - ) Aav, Evald ( - ) Aavik, Juhan ( - ) Aimla, Siim () Aints, Tauno () Amor, Mari () Ardna, Priit ( - ) Arro, Edgar ( - ) Auster,... Loe edasi 5980
Maa kui süsteem Süsteemi mõiste. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum on süsteem. Maa süsteem: Objektid on süsteemi algosad. Süsteemi iseloomustatakse tema osade omaduste, hulga, paigutuse ja... Loe edasi 4152
Maa sfäärid kui süsteemid Maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid. Päikesesüsteem: Interaktiivne lehekülg Päikesesüsteemi kohta: Maa tervikuna on suletud süsteem.... Loe edasi 16108
Maa energiasüsteem Energia liigid ja nende avaldumine looduses. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Energia jäävuse seadus, entroopia... Loe edasi 6832
Maa teke ja areng Päikesesüsteem on tekkinud umbes teke 15 miljardit aastat tagasi, seda toetab nn Suure Paugu teooria. Lisa lugemine:Formation and evolution of the Solar System Maa tekkimine leidis aset umbes 4,5... Loe edasi 11500
Litosfäär Laamtektoonika teooria mõtles välja Alfred Wegener, Wegener on tuntud peamiselt mandrite triivi (Verschiebung der Kontinente) hüpoteesi püstitajana. Wegeneri, nagu ka paljusid teisi enne teda,... Loe edasi 7673
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor on õhuke, kuni 20 km paksune ja asub ookeanide all. Koosneb happelistest kivimitest ja seda tekib pidevalt juurde laamade lahknemise kohtades, nt Atlandi ookeani keskahelikus.... Loe edasi 3728
Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Mineraalid on keemilise ühendid tahkes olekus, olles moodustunud kristalliseerumise teel. Loe lisaks: Mineraal Kivim on mitme mineraali tahke segu, võib sisaldada organismide... Loe edasi 5047
Litosfääri laamtektoonika Ookeanide põhjas paikevad maailma võimsamad mäestikud nn keskmäestik kogupikkusega 75 000 km ja keskmise kõrgusega 4,5 km. Ookeaniliste laamade lahknemine toimub nt Atlandi ookeani põhjas,... Loe edasi 6302
Vulkaanid Kustunud, suikunud, aktiivsed, selliselt jaotatakse tegevuse järgi vulkaane. Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3.... Loe edasi 12160
Maavärinad Maavärina kolle, kese, pikilained, ristlained, epitsenter, seismilised lained. Maavärinad on suurimad hävingut põhjustavad loodusnähtused. Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline... Loe edasi 6265
Nõlvaprotsessid Varisemine toimub kui on tegu pudeda materjaliga, nt liiv, Taevaskoja Emalätte koopa sissevarisemine. Enne: Pärast: Libisemine toimub savipinnal kui pealmine kiht on raskem ja vett täis, nt Sauga... Loe edasi 2767
Atmosfäär Maakera gaasilist välimist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga, nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Kui maakeral puuduks gaasiline kest, siis ei saaks eksisteerida elu. Atmosfäär... Loe edasi 8082
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkond on gaaside segu, mida saab jaotada kuivaks puhtaks õhuks, veeauruks ja aerosoolideks. Puhtas õhus on maapinna läheduses 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 4% veeauru; 0,93% argooni ja 0,03%... Loe edasi 15089
Kiirgusbilanss Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist. Päikese pinnal on 6000 kraadi C, seetõttu on see lühilainekiirgus. Maa pinna temperatuur on madal võrreldes Päikesega, siis Maalt... Loe edasi 5613
Õhuringlus Maa tiirlemisest ümber Päikese on tingitud aastaaegade vaheldumine, kuna telg on kaldu, siis saavad erinevad laiused erineva koguse päikesekiirgust. Kui põhjapoolus on suunatud Päikese poole,... Loe edasi 9366
Õhumassid, frondid ja tsüklonid Atmosfäärifrondid: soe ja külm Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tõttu. Tsüklon on madalrõhualaga õhukeeris, mille äärealal puhuvad tuuled põhjapoolkeral... Loe edasi 10627
Õhu saastumine Õhku saastavad ained on tuhk, tahm, aerosoolid, metaan, süsihappegaas satuvad õhku vulkaanidest, fossiilsete kütuste põletamisel, tööstusest, kaevandamisest, põllumajandusest. Happevihma... Loe edasi 5717
Hüdrosfäär Mõiste: hüdrosfäär on Maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub Maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Hüdrosfäär tekkis tõenäoliselt Arhaikumi algul... Loe edasi 5460
Veeringe Maal Vesi on pidevas liikumises aurumise kaudu päikeseenergia abil. Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel. Päikese energia toimel vesi aurustub ja kandub... Loe edasi 7581
Maailmameri Ookeanivees on lahustunud erinevaid soolasid, mis pärinevad murenenud kivimitest, mida ookeanidesse kandnud jõed väga pika aja jooksul. Peamised ioonid: Atlandi ookean saab jõgedest (Kongo,... Loe edasi 4905
Liustikud pinnavormide kujundajatena Võimsad kulutuspinnavormid tekivad lisaks vooluvetele ka liustike tegevuse tulemusena igilume ja –jää leviku aladel. Polaaraladel ja mäestikes langeb rohkem lund kui ära sulab, siis tekib... Loe edasi 4349
Rannaprotsessid Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Kui seista vee ja maismaa piiril, siis nähtav ala ongi rannik. Ala, kuhu ulatuvad tormi-... Loe edasi 12785
Pedosfäär Mullateadus on noor teadus ja seotud põllumajanduse arenguga. Saakide suurendamiseks peab teadma, milline on mulla koostis ja ainete sisaldus selles. Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida... Loe edasi 3943
Mulla teke Mullatekke etapid: kivimkeha murenemine, murendile asuvad lihtsamad taimed, juured murendavad kivimit, ladestub orgaaniline aine, kujunevad mullahorisondid. Skeem: Mineraliseerumine ehk mulla... Loe edasi 7114
Maailma mullad Mullas toimuvad protsessid: Huumuse kuhjumine ehk akumulatsioon, Lääne-Eestis on sellise tekkega rähk- ja loopealsed mullad. Suurima huumuse hulgaga on mustmullad preerias ja stepis.' Loe... Loe edasi 4546
Muld kui ressurss, muldade kaitse Muldade degradatsioon ja hävimine on põhjustatud inimese poolt ja jaotatakse: erosiooniks, deflatsiooniks, füüsikaliseks ja keemiliseks kahjustumiseks. Muldade erosioon saab alguse tugevast... Loe edasi 3931
Bioomid ja aineringe Biosfäär on Maa sfäär, kus esineb elu. Siia kuuluvad kõik organismid ja veel lagundamata orgaaniline aine, siin toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine. Biosfääri ulatus on u 40 km, 15... Loe edasi 9392
