Silt: 3. kursus

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

Põllumajandus on materiaalse tootmise viis, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmekesist toorainet tööstuse jaoks. Loe lisaks põllumajandus: Argiculture Inimkonna ajaloo...

Loe edasi 4 tuh

Maailma toiduprobleemid

Toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv, haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine (looduskatastroofid),...

Loe edasi 8 tuh

Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid

Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Maailmas on iga elaniku kohta 2 ha maismaad, kuid kolmandik sellest on kõrbed ja veerandi sellest katab igijää. ...

Loe edasi 7 tuh

Põllumajandusliku tootmise tüübid ja põllumajanduse spetsialiseerumine

Varaagraarne tootmisviis - korilus (praegu ~10 milj. inimest Aasias ja Aafrikas elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine (kits, lammas), põlluharimise...

Loe edasi 8 tuh

Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes, agroklimaatilised vöötmed

Arktilises kliimas on põllumajandusega võimatu tegeleda, sest pole taimekasvuks sobivaid tingimusi. Lähisarktilise kliimaga aladel karjatatakse tundraaladel põhjapõtru, maapind on sügavalt...

Loe edasi 4 tuh

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes. Loe lisaks alepõllundus: Alepõllundus Slash-and-burn Ka praegu on suur surve metsadele lähistroopikas ja troopikas, suurtel aladel Aasias...

Loe edasi 5 tuh

Vesi ja veekogudega seotud probleemid

Egiptuses elab ~80 milj inimest. Enamus on koondunud Niiluse jõe orgu, mis on suurim oaas maailmas. Vee olemasolu sõltub sesoonsetest sademetest ning Assuani paisust ja Nasseri järvest. Iraagi ~30...

Loe edasi 4 tuh

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Kalandus koosneb kahest poolest: kalade ja muude veeorganismide püügist maailmamerest ja siseveekogudest ning kalade jt veeorganismide kasvatamisest. Tänapäeval räägitakse vesiviljelusest ehk...

Loe edasi 8 tuh

Maavarade ammutamine šelfialadel

Maailmamere madalas rannikuvööndis asub 9/10 maailma kalavarudest ja naftast. Inimesele kasutatav suurim biomass asub: naftavarude paiknemise kaart: naftavarude ja ökoloogiliselt tähtsate alade...

Loe edasi 4 tuh

Maailmamere reostumine ning kalavarude vähenemine

Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevad biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem...

Loe edasi 6 tuh

Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel

Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO – Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon reguleerivad ning kontrollivad püügipiirkondi ja püügikvoote. NEAFC – Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib...

Loe edasi 3 tuh

Erineva veerežiimiga jõed

Jõgede veerežiim sõltub valgala kliimatingimistest, pinnaehitusest, muld- ja taimkattest ning maakasutusest. Nendest kõige tähtsamad on kliimategurid, millest sõltuvad veetaseme aastased...

Loe edasi 7 tuh

Üleujutused ja jõgede hääbumine

Parasvöötmes ja mussoonkliimaga aladel voolavad jõed lammorgudes, suurvee ajal ujutatakse need alad üle. Kuival ajal on jõe lammiosa kuiv. Üleujutustega kantakse lammile juurde...

Loe edasi 4 tuh

Põhjavee kujunemine ning põhjavee taseme muutumine

Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. Maakoore poorsetes kivimites liigub vesi suhteliselt vabalt ja selliseid kihte nimetatakse...

Loe edasi 6 tuh

Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse

Joomiseks saab inimene kasutada suhteliselt kergesti kättesaadavat magedat vett. Selleks saab kasutada jõgede, järvede või põhjavett, mida eelnevalt uuritakse ja vajadusel puhastatakse. Aasta...

Loe edasi 5 tuh

Niisutuspõllumajandus

Troopikavöötmes on väga vähe pilvi ja see on suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond (kuni 11 000 kraadi C). Siin kasvatatakse peamiselt datlipalme, kohvipuid ja...

Loe edasi 4 tuh

Metsade hävimine ja selle põhjused

Mets on taastuv loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Viimase kahe sajandis jooksul on metsade pindala vähenenud maakeral ligi kaks...

Loe edasi 6 tuh

Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende majandamine

Mitmerindelised ja eriti liigirikkad on ekvaatoriümbruse metsad. Taimestiku laotus: Ekvatoriaalne vihmamets peidab endas pooli maailma looma- ja taimeliike, kusjuures paljud liigid on veel...

Loe edasi 6 tuh

Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine

Metsaraiet tehes jaotatakse puit töönduslikuks ja tarbepuiduks. Puidul on hindamatud omadused, sest see materjal on kergesti töödeldav, samas halb soojusjuht. Töönduslik on ümarpuit, nt palk,...

Loe edasi 4 tuh

Taim- ja muldkatte kujunemise tingimused okasmetsa ning vihmametsa vööndis

Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10 000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke...

Loe edasi 4 tuh

Metsade säästlik majandamine ja kaitse

Eestis on kehtestatud metsakaitse eeskirjad, kus nt pole lubatud alla 100-aastaste männikute, alla 80-aastaste kuusikute ja alla 70-aastaste kaasikute lageraie. Metsa kaitsmisel on oluline koht...

Loe edasi 4 tuh

Maailma energiaprobleemid

Energiamajandus põhineb 5 peamisel energiaallikal: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Alternatiivsete energiate osatähtsus on maailma maastaabis 1%. Üle poole maailma...

Loe edasi 5 tuh

Energiaressursid ja maailma energiamajandus

Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiat sisaldavate materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise ning kauplemisega. Loe lisaks:...

Loe edasi 5 tuh

Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses

Tänapäeval on alternatiivenergiate kasutamine väga soositud, kuid ikkagi kallis tehnoloogiliste vahendajate tõttu (tuulegeneraatorite rootorid, päikesepaneelide ehitus). Taastuvenergia...

Loe edasi 3 tuh

Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid

Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad ohud, millest olulisem on tahkete kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste. Suurtel elektrijaamadel on tahmapüüdurid ja kasvuhoonegaaside jaoks filtrid....

Loe edasi 6 tuh

Sisukord

Füüsika Elektromagnetism Autor: Enn Kirsman Elektriväli ja magnetväli  Elektrilaeng. Punktlaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu ühikud. Kehade laadumismehhanism....

Loe edasi 5 tuh

Elektrilaeng. Punktlaeng

Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha omadust astuda teiste kehadega elektro­magnetilisse vastastikmõjusse. Kehade elektriseerimiseks on kaks viisi: (1) Kehad elektriseeruvad...

Loe edasi 7 tuh

Positiivsed ja negatiivsed laengud

Kuna elektrilaengut omavad kehad võivad omavahel nii tõukuda kui ka tõmbuda, siis järeldub sellest, et looduses eksisteerib kahte liiki elektrilaenguid. Laenguid liigitatakse...

Loe edasi 4 tuh

Elementaarlaeng

Kõik kehad koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad positiivse laenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse laenguga elektronkattest. Aatomituum sisaldab vähima võimaliku positiivset...

Loe edasi 5 tuh

Laengu ühikud

Elektrilaengu suurust mõõdetakse kulonites (1C) Laengu ühik defineeritakse fundamentaalühikute - elektrivoolu tugevuse- ja ajaühiku kaudu: kui voolutugevus juhis on 1A, siis läbib igas sekundis...

Loe edasi 4 tuh

Kehade laadumismehhanism

Selleks, et keha omandaks elektrilaengu, tuleb muuta kehas sisalduvate elektronide arvu. Kehale negatiivse elektrilaengu andmiseks tuleb suurendada elektronide arvu kehas, positiivse elektri­laengu...

Loe edasi 3 tuh

Laengu jäävuse seadus

Elektriliselt isoleerituks nimetatakse sellist süsteemi, kus laengute hulk iseenesest ei muutu Elektriliselt isoleeritud süsteemis on elektrilaeng jääv suurus     kus q1, q2, … qN –...

Loe edasi 5 tuh

Coulomb’i seadus

Punktlaengute vahel võivad mõjuda nii tõmbe- kui tõukejõud, nende elektriliste jõudude suurus määratakse Coulomb’i seadusega, mille kohaselt: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist...

Loe edasi 13 tuh

Otsene ja vahendatud vastastikmõju

Kehade vaheline vastastikmõju võib olla vahetu ... so vastastikmõjus olevad kehad on omavahel vahetus kokkupuutes või toimuda läbi vahendaja. Vastastikmõju vahendajaks on kas: mingi kolmas keha...

Loe edasi 3 tuh

Elektromagnetväli kui elektromagnetjõudude vahendaja

Elektrilise vastastikmõju vahendajaks so kuloniliste jõudude tekkepõhjuseks on elektriväli. Rangelt võttes on küll tegu elektromagnetvälja avaldumisvormiga olukorras, kus välja tekitav...

Loe edasi 3 tuh

Elektrivälja tugevus

Elektriväli kirjeldab, kuidas igal ajahetkel mingis ruumipunktis (väljapunktis) elektriliselt laetud testlaengut mõjutatakse – elektriväli on vektorväli, mida kirjeldatakse laetud keha...

Loe edasi 6 tuh

Punktlaengu elektrivälja tugevus

Kasutades Coulomb’i seadust ning elektrivälja tugevuse definitsioonvalemit, saame punktlaengu elektrivälja tugevuse valemiks (vaakumis):   kus E – elektrivälja tugevus, q0 – välja...

Loe edasi 4 tuh

Välja visualiseerimine: välja jõujoon ja ekvipotentsiaalpind

Elektromagnetväli (ka elektri- ja magnetväli eraldi võetuna) pole ühegi meie meeleorganiga tajutavad – väli avaldub tema mõjus laetud osakestele. Väljade kirjeldamiseks kasutatakse...

Loe edasi 3 tuh

Elektrivälja jõujooned

Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat

Loe edasi 4 tuh

Punktlaengu elektriväli

Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastades...

Loe edasi 3 tuh

Laengupaari elektriväli

Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastades...

Loe edasi 5 tuh

Elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel. Homogeenne väli

Ka laetud plaatide vahelist elektrivälja joonestame positiivsele proovilaengule mõjuvate jõudude abil. Saab näidata, erinimeliselt laetud paralleelsete plaatide vahelise välja korral ei sõltu...

Loe edasi 4 tuh

Töö laengu liigitamisel elektriväljas

Juhul kui mingisugune keha sooritab mingisuguse jõu mõjul nihke, öeldakse, et keha liigutamisel tehakse mehaanilist tööd. Tehtud töö hulk on arvutatav valemist: kus A – jõu poolt keha...

Loe edasi 4 tuh

Elektrivälja potentsiaalne energia

Väljas asuva keha  potentsiaalne energia iseloomustab sellele kehale mõjuvate väljajõudude võimet teha keha liigutamisel tööd, kusjuures väljajõudude poolt tehtav töö on võrdne...

Loe edasi 4 tuh

Potentsiaal

Kui elektrivälja potentsiaalne energia sõltub ka välja asetatud elektrilaengu suurusest, siis suurust, mis iseloomustab elektrivälja konkreetsesse väljapunkti asetatud ühikulise positiivse...

Loe edasi 4 tuh

Pinge

Füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd, nimetatakse pingeks: kus U – pinge, A – väljajõudude töö ning q –...

Loe edasi 3 tuh

Elektronvolt

Tööd, mis on võrdne elektrijõu poolt elementaarlaengu (e=1,6∙10-19C) ühest ho­mo­geense elektri­välja punktist teise liigutamisel tehtavaga tööga kui nende punktide vaheline pinge...

Loe edasi 3 tuh

Juhid. Dielektrikud. Pooljuhid

Selliseid laetud osakesi, mis ei ole seotud ühegi konkreetse molekuli või aatomiga ning saavad vabalt liikuda kogu keha ulatuses, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Aineid, milles on vabu...

Loe edasi 2 tuh

Elektrivool

Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: peavad olemas olema vabalt liikuda saavad laenguga...

Loe edasi 3 tuh

Elektrivool metallides

Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad- ehk valents­elekt­ronid. Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektri­välja jõujoontele vastupidises suunas. Elektrivoolu...

Loe edasi 3 tuh

Elektrivool elektrolüütides

Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nimetatakse elektrolüütideks. Elektrolüütideks on soolade, hapete ja leeliste vesilahused ning vas­­tavad ained vedelas (sulas) olekus....

Loe edasi 3 tuh

Elektrivool gaasides

Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laen­gukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad laengukandjad te­ki­ta­da – gaas tuleb ioniseerida....

Loe edasi 4 tuh

Voolutugevus metallides ja elektrolüütides

Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti lä­bi­vate elektronide suunatud liikumise kaudu: kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja...

Loe edasi 2 tuh

Ørstedi ja Ampere’i katsed

Taani teadlane Hans Christian Ørsted (mõnikord kirjutatakse ka kui Oersted) uuris elektrivoolu ja püsimagneti (magnetnõela) vahelist vastastikmõju ning avastas 1820-del aastatel, et vooluga juhe...

Loe edasi 5 tuh

Magnetväli

Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja/või magnetiliste omadustega ainete vahel. Magnetvälja igas konkreetses punktis on...

Loe edasi 3 tuh

Aine mõju magnetväljale

Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad – vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju –...

Loe edasi 4 tuh

Aine magneetumine. Püsimagnet. Magnetnõel

Aine magneetumine on põhjustatud temas sisalduvate elektronide magnetilistest omadustest. Elektron sarnaneb oma omaduselt ringvoolule või pöörlevale laetud kerale – seetõttu ümbritseb teda...

Loe edasi 4 tuh

Magnetvälja jõujooned. Pöörisväli

Magnetvälja, nagu elektriväljagi võib kujutada graafiliselt jõujoonte abil. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse mõttelisi jooni, mille puutuja suund igas punktis ühtib magnetinduktsiooni...

Loe edasi 4 tuh

Sirgmagneti jõujooned

Magnetvälja jõujoonte joonestamiseks saame ka­sutada magnetnõelu. Kuna magnet­in­dukt­si­ooni vek­­to­ri suund ühtib magnetnõela põhja-lõuna suu­na­ga, siis kasutame magnetnõela...

Loe edasi 5 tuh

Ampere’i seadus. Magnetinduktsioon

Ampere’ sõnastas seaduspärasuse, mille abil on võimalik kirjeldada vooluga juhtmele mistahes magnetväljas mõjuva jõu suurust: vooluga juhtmele mõjuv jõud (F) on võrdeline juhet läbiva...

Loe edasi 14 tuh

Sirgvoolu magnetväli

Sirgvoolu magnetvälja jõujooned on kontsentrilised ringjooned, mille keskpunktiks on juhe, milles elektrivool kulgeb. Kuna väljajooned on suunatud kinnised kõverad, siis saab nende suunda...

Loe edasi 4 tuh

Vooluga pooli magnetväli. Homogeenne magnetväli

Homogeenseks väljaks nimetatakse välja, kus välja intensiivsust (tugevust) iseloomustav vektoriaalne suurus on igal pool ühesugune – vektori pikkus (moodul) ja suund on kõikjal ühesugused....

Loe edasi 5 tuh

Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud – Lorentz’i jõud

Leiame ühele magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuva jõu – Lorentz’i jõu suuruse. Selleks asendame Ampere’i seadusesse kus F – vooluga juhtmele mõjuv jõud, B – välja...

Loe edasi 5 tuh

Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge

Elektrijuhid olid kehad, mis sisaldasid vabu laenguid – selliseid osakesi, mis saavad kogu juhi ruumala ulatuses vabalt liikuda. Normaaltingimustel on positiivseid ja negatiivseid laenguid...

Loe edasi 3 tuh

Faraday katsed – elektromagnetilise induktsiooni nähtus

Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831. aastal briti teadlane Michael Faraday, kes teades Ørstedi ning Ampere’i katsetest tulenenud elektrivoolu ja magnetnähtuste vahelist seost,...

Loe edasi 7 tuh

Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud

Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel...

Loe edasi 3 tuh

Magnetvoo mõiste

Elektromagnetilise induktsiooni täpsemaks kir­jel­damiseks tuleb kasutusele võtta uus füüsikaline suurus – magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab millisel määral läbivad magnetvälja...

Loe edasi 4 tuh

Faraday induktsiooniseadus

Induktsiooni elektromotoorjõu suurus määratakse Faraday induktsiooniseadusega: elektro­mag­ne­ti­lise induktsiooni elektromotoorjõud sõltub sellest kui kiiresti muutub kontuuri läbiv...

Loe edasi 5 tuh

Lenz’i reegel

Induktsiooni elektromotoorjõu suund määratakse Lenz’i reegliga: induktsiooni elektromotoorjõu suund on selline, et tekkiva induktsioonvoolu poolt tekitatav magnetvoog püüab takistada teda...

Loe edasi 5 tuh

Kondensaator

Kondensaator on keha, mille põhiomadus on mahtuvus ehk võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ka energiat. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest metallplaadist, mida...

Loe edasi 5 tuh

Mahtuvus

Kehade võime “siduda” endaga laengut on väga erinev – ühte kehasse “mahub” rohkem laengut kui teise. Rangemalt võttes on mahtuvuse puhul tegemist alati (vähemalt) kahe keha vahelise...

Loe edasi 4 tuh

Kondensaatorpatareid

Kondensaatoreid tähistatakse elektriskeemidel sümboliga: Nagu skeemitähiselt näha, katkestab kondensaator alalisvooluahela, sest plaatide vahel on dielektrik! Kondensaatorid leiavad laialdast...

Loe edasi 3 tuh

Kondensaatori energia

Kondensaatoris tuleb laengute eraldamiseks teha tööd – tänu sellele suureneb plaatidest koosneva süst­eemi potentsiaalne energia. Sama suur energia vabaneb kondensaatori tühjenemisel tööna:...

Loe edasi 3 tuh

Eneseinduktsiooni nähtus. Induktiivpool

Elektromagnetilise induktsiooni nähtus esineb alati, kui muutub juhtmekontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Mõnikord võib elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks...

Loe edasi 5 tuh

Induktiivsus

Füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektrijuhi suutlikust tekitada magnetvoogu ja endaindukt­siooni elektromotoorjõudu, nime­ta­takse induktiivsuseks. Juhis tekkiva endainduktsiooni...

Loe edasi 4 tuh

Vooluga pooli energia

Nägime, et endainduktsiooni nähtuse tõttu tekib poolis toimuva voolutugevuse muutuse tõttu enda­in­duktsiooni elektromotoorjõud. Magnetvälja energia muundub selle protsessi käigus...

Loe edasi 2 tuh

Endainduktsiooni magnetvoog

Endainduktsioon  on elektromagnetilise induktsiooni erijuht, järelikult peavad nende valemites kirjeldatud eneseinduktsiooni elektromotoorjõud (εei) ja elektromagnetilise induktsiooni (εi)...

Loe edasi 3 tuh

Elektromagnetväli

Oleme näidanud, et ajas muutuv elektriväli põhjustab magnetvälja tekkimise (Ampere’i katsed) ning et ajas muutuv magnetväli põhjustab elektrivälja tekkimise (Faraday katsed). Šoti füüsik...

Loe edasi 3 tuh

Elektromagnetvälja energia

Elektrivälja olemasolu ruumis, on elektrijõudude tekkimise eelduseks. Samaväärne on ka väide, et elektrilaeng omab elektriväljas energiat. Nägime, et laetud kondensaator omab energiat: kus A...

Loe edasi 3 tuh

Elektromagnetilised võnkumised

Mehaanikas käsitlesime võnkumisi perioodilise ehk kindla ajavahemiku tagant korduva liikumisega tasa­kaaluasendi ümber. Mehaanilise võnkumise põhjustab kehale mõjuv tasakaaluasendi poole...

Loe edasi 3 tuh

Suletud võnkering

Elektromagnetilised vabavõnkumised tekivad mahtuvust (kondensaator, C) ja induktiivsust (raudsüda­mikuga pool, L) sisaldavas vooluahelas – võnkeringis. Elektromagnetilised vabavõnkumised...

Loe edasi 3 tuh

Elektromagnetlaine mõiste

Mehaanikas nimetati laineks keskkonnas levivaid võnkumisi. Laine tekkimise eeldusteks oli elastse keskkonna olemasolu ning selles keskkonnas aset leidev võnkumine. Kui mingis ruumipunktis tekib...

Loe edasi 3 tuh

Elektromagnetlaine ristlainelisus

Saab näidata, et ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka nende levimissuunaga – seepärast öeldaksegi, et elektromagnetlaine on ristlaine Elektromagnetlaine...

Loe edasi 3 tuh

Elektromagnetlainete tekkimine. Avatud võnkering

Elektromagnetlainete tekkimiseks on tarvis mingis ruumi punktis kutsuda esile elektri- või magnetvälja perioodiline muutumine – see tähendab, peab esinema elektromagnetvõnkumine. Suletud...

Loe edasi 4 tuh

Elektromagnetlainete skaala

Sõltuvalt lainega edasikantavast energiahulgast (laine sagedusest/lainepikkusest) liigitatakse elektromagnetlained alaliikideks: madalsageduslained raadiolained optiline kiirgus (mis omakorda...

Loe edasi 5 tuh

Elektromagnetlainete kiirus, lainepikkus ja sagedus

Kõik elektromagnetlained levivad ruumis ühesuguse kiirusega – absoluutkiirusega (c=3,0∙108m/s). Laine lainepikkus (λ) ja sagedus (f) on teineteisega pöördvõrdelised:

Loe edasi 4 tuh

Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus

Elektromagnetlaine amplituud on seotud lainekomponendiks oleva elektri- ja magnetväljade inten­siiv­suse muutumisega ajas. Kirjeldagu elektri ja magnetvälja muutumist elektromagnetlaines...

Loe edasi 3 tuh

Elektromagnetlainete difraktsioon, interferents ja polarisatsioon

Elektromagnetlainetele on omased samad nähtused kui mehaanilistele lainetele. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. Di­frakt­sioon on...

Loe edasi 3 tuh

Optika – õpetus valguse tekkimisest, levimisest ja kadumisest

Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus jääb vahemikku 380 … 760nm. On kindlaks tehtud, et erineva sagedusega/lainepikkusega valguslained tekitavad silmas erineva värviaistingu....

Loe edasi 4 tuh

Valguse difraktsioon, interferents ja polarisatsioon

Kuna valgus on elektromagnetlaine, siis on lainelisusega seletatavad nähtused nagu difraktsioon, interferents ja polarisatsioon jälgitavad ka valguse korral. Valguse difraktsioon – kõrvale...

Loe edasi 6 tuh

Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses

Kuni elektromagnetlainete avastamiseni 19. sajandil valitses füüsikute-loodusteadlaste hulgas Newtoni poolt sõnastatud arusaamine, et valgus on eriliste valgusosakeste – korpusklite – voog....

Loe edasi 5 tuh

Footon. Footoni energia

Planck näitas teoreetiliselt, et ühe sellise energiaportsu - kvandi energia sõltub ainult kiiratava valguse sagedusest: kus E – kvandi energia; f – kiiratava valguse sagedus ning...

Loe edasi 4 tuh

Valguskiir. Valguse sirgjooneline levimine

Valgus levib ruumis lõpliku kiirusega – valgusallika „süttimisest“ kuni tema jõudmiseni mingisse ruumipunkti kulub mingi ajavahemik. Valguse kiirus vaakumis (ka õhus) on 300 000 km/s....

Loe edasi 3 tuh

Valgusvihk

Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valgus­kiir­test koosnevaid kimpe. Valguskiirte asetus vihus...

Loe edasi 2 tuh

Vari

Kui valguse teele jääb valgust mitte läbilaskev keha, siis valguse sirgjoonelise levimise tõttu ei pääse valgus tema taha ning sinna tekib piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt...

Loe edasi 2 tuh

Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus

Valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuid jõudes kahe keskkonna lahutuspinnale, muu­dab valgus sellel oma levimise suunda. Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas...

Loe edasi 4 tuh

Peeglid. Kujutised

Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi. Punkti, kus peale peegeldumist lõikuvad peegeldunud...

Loe edasi 3 tuh

Kiirte käik peeglites

Valguse peegeldumist peegelpindadel kirjeldatakse valguse peegeldumise seaduse abil. Printsiip, et langemis ja peegeldumisnurk on alati võrdsed, kehtib igasuguse kujuga pindade puhul. Tasapeeglile...

Loe edasi 2 tuh

Valguse murdumine

Homogeenses keskkonnas levib valgus ühtlase kiirusega ja sirgjooneliselt. Jõudes kahe keskkonna lahutuspiirile, muutub seal nii valguse kiirus kui ka suund – sirgest valguskiirest saab murdjoon...

Loe edasi 3 tuh

Murdumisseadus

Valguse murdumisel kehtib murdumisseadus: (1) valguse langemisnurga ja murdumisnurga sii­nused suhtuvad teineteisesse nagu lainete le­vimise kiirused vastavates keskkondades: (2) langev kiir,...

Loe edasi 5 tuh

Valguse dispersioon. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega

Vaakumis (peaaegu ka õhus) liiguvad igasuguse laine­pikkusega elektro­mag­net­lained sama kiirusega – 300 000 km/s. Sattudes vaakumist erinevasse kesk­kon­da ilmneb, et erineva...

Loe edasi 4 tuh

Läätsed

Läätsed on sfääriliste (kumerate ja nõgusate pindadega piiratud läbipaistvad kehad), mille absoluutne murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna omast. Sõltuvalt välispindade kujust,...

Loe edasi 3 tuh

Kiirte käik läätsedes

Koondav lääts: (1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub peatelje poole ning läbib läätse fookuse. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest...

Loe edasi 3 tuh

Kujutiste konstrueerimine peeglites ja läätsedes.

Punkti kujutise konstrueerimiseks peame joonestama vähemalt kahe punktist lähtuva kiire käigud arvestades peegeldumis- ja/või murdumisseadusi. Kuna oleme näinud, et teatavate kiirte käik...

Loe edasi 3 tuh

Läätse valem

Valemit, mis seob omavahel eseme kauguse (a), kujutise kauguse (k) ning läätse fookuskauguse (f) omavahel, nimetatakse (õhukese) läätse valemiks: Kõigi kiirte lõikepunktide kaugusi mõõdetuna...

Loe edasi 5 tuh

Läätse suurendus

Läätse suurendus (s) iseloomustab mitu korda erinevad kujutise joonmõõtmed – näiteks kujutise pikkus ekraanil (H) eseme joonmõõtmete suurusest – näiteks eseme pikkusest (h) Saab näidata,...

Loe edasi 3 tuh

Valguse kiirgumine ja neeldumine

Valguse kiirgumise ja neeldumise kirjeldamiseks, peame mõistma aatomi siseehituse eripära. Aatomi energia on määratud tuuma ja elektronide vastastikmõju energiatega. Siinjuures tuleb rõhutada,...

Loe edasi 4 tuh

Valguse spektrid

Spekter iseloomustab kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi. Eristatakse kahte liiki spektreid: (1) PIDEVSPEKTRID, mida kiirgavad kõik...

Loe edasi 3 tuh

Spektraalanalüüs

Valgus tekib aatomites (täpsemalt tekitavad valgust aatomite väliskihi elektronid) – järelikult on võimalik keha poolt kiiratavat valgust uurides saada infot aatomite ja aine ehituse kohta....

Loe edasi 3 tuh

Soojuskiirgus ja luminestsents

Soojuskiirguseks nimetatakse aatomite poolt kiiratavat elektromagnetkiirgust, kus aatomite er­gas­ta­mine toimub soojusenergia arvelt. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini aineosakesed...

Loe edasi 3 tuh