Põllumajandus ja toiduainetetööstus Põllumajandus on materiaalse tootmise viis, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmekesist toorainet tööstuse jaoks. Loe lisaks põllumajandus: Argiculture Inimkonna ajaloo... Loe edasi 3779
Maailma toiduprobleemid Toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv, haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine (looduskatastroofid),... Loe edasi 6896
Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Maailmas on iga elaniku kohta 2 ha maismaad, kuid kolmandik sellest on kõrbed ja veerandi sellest katab igijää. ... Loe edasi 6143
Põllumajandusliku tootmise tüübid ja põllumajanduse spetsialiseerumine Varaagraarne tootmisviis - korilus (praegu ~10 milj. inimest Aasias ja Aafrikas elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine (kits, lammas), põlluharimise... Loe edasi 6837
Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes, agroklimaatilised vöötmed Arktilises kliimas on põllumajandusega võimatu tegeleda, sest pole taimekasvuks sobivaid tingimusi. Lähisarktilise kliimaga aladel karjatatakse tundraaladel põhjapõtru, maapind on sügavalt... Loe edasi 3829
Põllumajanduse mõju keskkonnale Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes. Loe lisaks alepõllundus: Alepõllundus Slash-and-burn Ka praegu on suur surve metsadele lähistroopikas ja troopikas, suurtel aladel Aasias... Loe edasi 4627
Vesi ja veekogudega seotud probleemid Egiptuses elab ~80 milj inimest. Enamus on koondunud Niiluse jõe orgu, mis on suurim oaas maailmas. Vee olemasolu sõltub sesoonsetest sademetest ning Assuani paisust ja Nasseri järvest. Iraagi ~30... Loe edasi 3841
Maailma kalandus ja vesiviljelus Kalandus koosneb kahest poolest: kalade ja muude veeorganismide püügist maailmamerest ja siseveekogudest ning kalade jt veeorganismide kasvatamisest. Tänapäeval räägitakse vesiviljelusest ehk... Loe edasi 6500
Maavarade ammutamine šelfialadel Maailmamere madalas rannikuvööndis asub 9/10 maailma kalavarudest ja naftast. Inimesele kasutatav suurim biomass asub: naftavarude paiknemise kaart: naftavarude ja ökoloogiliselt tähtsate alade... Loe edasi 3464
Maailmamere reostumine ning kalavarude vähenemine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevad biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem... Loe edasi 5096
Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO – Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon reguleerivad ning kontrollivad püügipiirkondi ja püügikvoote. NEAFC – Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib... Loe edasi 2908
Erineva veerežiimiga jõed Jõgede veerežiim sõltub valgala kliimatingimistest, pinnaehitusest, muld- ja taimkattest ning maakasutusest. Nendest kõige tähtsamad on kliimategurid, millest sõltuvad veetaseme aastased... Loe edasi 5749
Üleujutused ja jõgede hääbumine Parasvöötmes ja mussoonkliimaga aladel voolavad jõed lammorgudes, suurvee ajal ujutatakse need alad üle. Kuival ajal on jõe lammiosa kuiv. Üleujutustega kantakse lammile juurde... Loe edasi 3083
Põhjavee kujunemine ning põhjavee taseme muutumine Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. Maakoore poorsetes kivimites liigub vesi suhteliselt vabalt ja selliseid kihte nimetatakse... Loe edasi 4980
Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse Joomiseks saab inimene kasutada suhteliselt kergesti kättesaadavat magedat vett. Selleks saab kasutada jõgede, järvede või põhjavett, mida eelnevalt uuritakse ja vajadusel puhastatakse. Aasta... Loe edasi 4421
Niisutuspõllumajandus Troopikavöötmes on väga vähe pilvi ja see on suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond (kuni 11 000 kraadi C). Siin kasvatatakse peamiselt datlipalme, kohvipuid ja... Loe edasi 3735
Metsade hävimine ja selle põhjused Mets on taastuv loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Viimase kahe sajandis jooksul on metsade pindala vähenenud maakeral ligi kaks... Loe edasi 4627
Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende majandamine Mitmerindelised ja eriti liigirikkad on ekvaatoriümbruse metsad. Taimestiku laotus: Ekvatoriaalne vihmamets peidab endas pooli maailma looma- ja taimeliike, kusjuures paljud liigid on veel... Loe edasi 5009
Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine Metsaraiet tehes jaotatakse puit töönduslikuks ja tarbepuiduks. Puidul on hindamatud omadused, sest see materjal on kergesti töödeldav, samas halb soojusjuht. Töönduslik on ümarpuit, nt palk,... Loe edasi 3901
Taim- ja muldkatte kujunemise tingimused okasmetsa ning vihmametsa vööndis Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10 000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke... Loe edasi 3289
Metsade säästlik majandamine ja kaitse Eestis on kehtestatud metsakaitse eeskirjad, kus nt pole lubatud alla 100-aastaste männikute, alla 80-aastaste kuusikute ja alla 70-aastaste kaasikute lageraie. Metsa kaitsmisel on oluline koht... Loe edasi 3636
Maailma energiaprobleemid Energiamajandus põhineb 5 peamisel energiaallikal: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Alternatiivsete energiate osatähtsus on maailma maastaabis 1%. Üle poole maailma... Loe edasi 4007
Energiaressursid ja maailma energiamajandus Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiat sisaldavate materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise ning kauplemisega. Loe lisaks:... Loe edasi 4266
Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses Tänapäeval on alternatiivenergiate kasutamine väga soositud, kuid ikkagi kallis tehnoloogiliste vahendajate tõttu (tuulegeneraatorite rootorid, päikesepaneelide ehitus). Taastuvenergia... Loe edasi 2889
Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad ohud, millest olulisem on tahkete kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste. Suurtel elektrijaamadel on tahmapüüdurid ja kasvuhoonegaaside jaoks filtrid.... Loe edasi 4908
Sisukord Füüsika Elektromagnetism Autor: Enn Kirsman Elektriväli ja magnetväli Elektrilaeng. Punktlaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu ühikud. Kehade laadumismehhanism.... Loe edasi 4214
Elektrilaeng. Punktlaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha omadust astuda teiste kehadega elektromagnetilisse vastastikmõjusse. Kehade elektriseerimiseks on kaks viisi: (1) Kehad elektriseeruvad... Loe edasi 5959
Positiivsed ja negatiivsed laengud Kuna elektrilaengut omavad kehad võivad omavahel nii tõukuda kui ka tõmbuda, siis järeldub sellest, et looduses eksisteerib kahte liiki elektrilaenguid. Laenguid liigitatakse... Loe edasi 3619
Elementaarlaeng Kõik kehad koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad positiivse laenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse laenguga elektronkattest. Aatomituum sisaldab vähima võimaliku positiivset... Loe edasi 4126
Laengu ühikud Elektrilaengu suurust mõõdetakse kulonites (1C) Laengu ühik defineeritakse fundamentaalühikute - elektrivoolu tugevuse- ja ajaühiku kaudu: kui voolutugevus juhis on 1A, siis läbib igas sekundis... Loe edasi 3137
Kehade laadumismehhanism Selleks, et keha omandaks elektrilaengu, tuleb muuta kehas sisalduvate elektronide arvu. Kehale negatiivse elektrilaengu andmiseks tuleb suurendada elektronide arvu kehas, positiivse elektrilaengu... Loe edasi 2576
Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleerituks nimetatakse sellist süsteemi, kus laengute hulk iseenesest ei muutu Elektriliselt isoleeritud süsteemis on elektrilaeng jääv suurus kus q1, q2, … qN –... Loe edasi 4137
Coulomb’i seadus Punktlaengute vahel võivad mõjuda nii tõmbe- kui tõukejõud, nende elektriliste jõudude suurus määratakse Coulomb’i seadusega, mille kohaselt: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist... Loe edasi 10793
Otsene ja vahendatud vastastikmõju Kehade vaheline vastastikmõju võib olla vahetu ... so vastastikmõjus olevad kehad on omavahel vahetus kokkupuutes või toimuda läbi vahendaja. Vastastikmõju vahendajaks on kas: mingi kolmas keha... Loe edasi 2449
Elektromagnetväli kui elektromagnetjõudude vahendaja Elektrilise vastastikmõju vahendajaks so kuloniliste jõudude tekkepõhjuseks on elektriväli. Rangelt võttes on küll tegu elektromagnetvälja avaldumisvormiga olukorras, kus välja tekitav... Loe edasi 2794
Elektrivälja tugevus Elektriväli kirjeldab, kuidas igal ajahetkel mingis ruumipunktis (väljapunktis) elektriliselt laetud testlaengut mõjutatakse – elektriväli on vektorväli, mida kirjeldatakse laetud keha... Loe edasi 5147
Punktlaengu elektrivälja tugevus Kasutades Coulomb’i seadust ning elektrivälja tugevuse definitsioonvalemit, saame punktlaengu elektrivälja tugevuse valemiks (vaakumis): kus E – elektrivälja tugevus, q0 – välja... Loe edasi 3114
Välja visualiseerimine: välja jõujoon ja ekvipotentsiaalpind Elektromagnetväli (ka elektri- ja magnetväli eraldi võetuna) pole ühegi meie meeleorganiga tajutavad – väli avaldub tema mõjus laetud osakestele. Väljade kirjeldamiseks kasutatakse... Loe edasi 2557
Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat Loe edasi 3829
Punktlaengu elektriväli Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastades... Loe edasi 2158
Laengupaari elektriväli Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastades... Loe edasi 4464
Elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel. Homogeenne väli Ka laetud plaatide vahelist elektrivälja joonestame positiivsele proovilaengule mõjuvate jõudude abil. Saab näidata, erinimeliselt laetud paralleelsete plaatide vahelise välja korral ei sõltu... Loe edasi 3278
Töö laengu liigitamisel elektriväljas Juhul kui mingisugune keha sooritab mingisuguse jõu mõjul nihke, öeldakse, et keha liigutamisel tehakse mehaanilist tööd. Tehtud töö hulk on arvutatav valemist: kus A – jõu poolt keha... Loe edasi 3022
Elektrivälja potentsiaalne energia Väljas asuva keha potentsiaalne energia iseloomustab sellele kehale mõjuvate väljajõudude võimet teha keha liigutamisel tööd, kusjuures väljajõudude poolt tehtav töö on võrdne... Loe edasi 3296
Potentsiaal Kui elektrivälja potentsiaalne energia sõltub ka välja asetatud elektrilaengu suurusest, siis suurust, mis iseloomustab elektrivälja konkreetsesse väljapunkti asetatud ühikulise positiivse... Loe edasi 3196
Pinge Füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd, nimetatakse pingeks: kus U – pinge, A – väljajõudude töö ning q –... Loe edasi 2673
Elektronvolt Tööd, mis on võrdne elektrijõu poolt elementaarlaengu (e=1,6∙10-19C) ühest homogeense elektrivälja punktist teise liigutamisel tehtavaga tööga kui nende punktide vaheline pinge... Loe edasi 2649
Juhid. Dielektrikud. Pooljuhid Selliseid laetud osakesi, mis ei ole seotud ühegi konkreetse molekuli või aatomiga ning saavad vabalt liikuda kogu keha ulatuses, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Aineid, milles on vabu... Loe edasi 2128
Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: peavad olemas olema vabalt liikuda saavad laenguga... Loe edasi 2661
Elektrivool metallides Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad- ehk valentselektronid. Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoontele vastupidises suunas. Elektrivoolu... Loe edasi 2399
Elektrivool elektrolüütides Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nimetatakse elektrolüütideks. Elektrolüütideks on soolade, hapete ja leeliste vesilahused ning vastavad ained vedelas (sulas) olekus.... Loe edasi 2491
Elektrivool gaasides Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada – gaas tuleb ioniseerida.... Loe edasi 3169
Voolutugevus metallides ja elektrolüütides Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu: kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja... Loe edasi 1895
Ørstedi ja Ampere’i katsed Taani teadlane Hans Christian Ørsted (mõnikord kirjutatakse ka kui Oersted) uuris elektrivoolu ja püsimagneti (magnetnõela) vahelist vastastikmõju ning avastas 1820-del aastatel, et vooluga juhe... Loe edasi 4515
Magnetväli Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja/või magnetiliste omadustega ainete vahel. Magnetvälja igas konkreetses punktis on... Loe edasi 2830
Aine mõju magnetväljale Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad – vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju –... Loe edasi 2728
Aine magneetumine. Püsimagnet. Magnetnõel Aine magneetumine on põhjustatud temas sisalduvate elektronide magnetilistest omadustest. Elektron sarnaneb oma omaduselt ringvoolule või pöörlevale laetud kerale – seetõttu ümbritseb teda... Loe edasi 3243
Magnetvälja jõujooned. Pöörisväli Magnetvälja, nagu elektriväljagi võib kujutada graafiliselt jõujoonte abil. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse mõttelisi jooni, mille puutuja suund igas punktis ühtib magnetinduktsiooni... Loe edasi 3312
Sirgmagneti jõujooned Magnetvälja jõujoonte joonestamiseks saame kasutada magnetnõelu. Kuna magnetinduktsiooni vektori suund ühtib magnetnõela põhja-lõuna suunaga, siis kasutame magnetnõela... Loe edasi 4034
Ampere’i seadus. Magnetinduktsioon Ampere’ sõnastas seaduspärasuse, mille abil on võimalik kirjeldada vooluga juhtmele mistahes magnetväljas mõjuva jõu suurust: vooluga juhtmele mõjuv jõud (F) on võrdeline juhet läbiva... Loe edasi 12429
Sirgvoolu magnetväli Sirgvoolu magnetvälja jõujooned on kontsentrilised ringjooned, mille keskpunktiks on juhe, milles elektrivool kulgeb. Kuna väljajooned on suunatud kinnised kõverad, siis saab nende suunda... Loe edasi 3685
Vooluga pooli magnetväli. Homogeenne magnetväli Homogeenseks väljaks nimetatakse välja, kus välja intensiivsust (tugevust) iseloomustav vektoriaalne suurus on igal pool ühesugune – vektori pikkus (moodul) ja suund on kõikjal ühesugused.... Loe edasi 4090
Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud – Lorentz’i jõud Leiame ühele magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuva jõu – Lorentz’i jõu suuruse. Selleks asendame Ampere’i seadusesse kus F – vooluga juhtmele mõjuv jõud, B – välja... Loe edasi 4497
Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge Elektrijuhid olid kehad, mis sisaldasid vabu laenguid – selliseid osakesi, mis saavad kogu juhi ruumala ulatuses vabalt liikuda. Normaaltingimustel on positiivseid ja negatiivseid laenguid... Loe edasi 2732
Faraday katsed – elektromagnetilise induktsiooni nähtus Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831. aastal briti teadlane Michael Faraday, kes teades Ørstedi ning Ampere’i katsetest tulenenud elektrivoolu ja magnetnähtuste vahelist seost,... Loe edasi 5880
Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel... Loe edasi 2524
Magnetvoo mõiste Elektromagnetilise induktsiooni täpsemaks kirjeldamiseks tuleb kasutusele võtta uus füüsikaline suurus – magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab millisel määral läbivad magnetvälja... Loe edasi 3391
Faraday induktsiooniseadus Induktsiooni elektromotoorjõu suurus määratakse Faraday induktsiooniseadusega: elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud sõltub sellest kui kiiresti muutub kontuuri läbiv... Loe edasi 4574
Lenz’i reegel Induktsiooni elektromotoorjõu suund määratakse Lenz’i reegliga: induktsiooni elektromotoorjõu suund on selline, et tekkiva induktsioonvoolu poolt tekitatav magnetvoog püüab takistada teda... Loe edasi 4180
Kondensaator Kondensaator on keha, mille põhiomadus on mahtuvus ehk võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ka energiat. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest metallplaadist, mida... Loe edasi 3973
Mahtuvus Kehade võime “siduda” endaga laengut on väga erinev – ühte kehasse “mahub” rohkem laengut kui teise. Rangemalt võttes on mahtuvuse puhul tegemist alati (vähemalt) kahe keha vahelise... Loe edasi 3473
Kondensaatorpatareid Kondensaatoreid tähistatakse elektriskeemidel sümboliga: Nagu skeemitähiselt näha, katkestab kondensaator alalisvooluahela, sest plaatide vahel on dielektrik! Kondensaatorid leiavad laialdast... Loe edasi 2422
Kondensaatori energia Kondensaatoris tuleb laengute eraldamiseks teha tööd – tänu sellele suureneb plaatidest koosneva süsteemi potentsiaalne energia. Sama suur energia vabaneb kondensaatori tühjenemisel tööna:... Loe edasi 2705
Eneseinduktsiooni nähtus. Induktiivpool Elektromagnetilise induktsiooni nähtus esineb alati, kui muutub juhtmekontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Mõnikord võib elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks... Loe edasi 3910
Induktiivsus Füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektrijuhi suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsiooni elektromotoorjõudu, nimetatakse induktiivsuseks. Juhis tekkiva endainduktsiooni... Loe edasi 3481
Vooluga pooli energia Nägime, et endainduktsiooni nähtuse tõttu tekib poolis toimuva voolutugevuse muutuse tõttu endainduktsiooni elektromotoorjõud. Magnetvälja energia muundub selle protsessi käigus... Loe edasi 1934
Endainduktsiooni magnetvoog Endainduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni erijuht, järelikult peavad nende valemites kirjeldatud eneseinduktsiooni elektromotoorjõud (εei) ja elektromagnetilise induktsiooni (εi)... Loe edasi 2576
Elektromagnetväli Oleme näidanud, et ajas muutuv elektriväli põhjustab magnetvälja tekkimise (Ampere’i katsed) ning et ajas muutuv magnetväli põhjustab elektrivälja tekkimise (Faraday katsed). Šoti füüsik... Loe edasi 2737
Elektromagnetvälja energia Elektrivälja olemasolu ruumis, on elektrijõudude tekkimise eelduseks. Samaväärne on ka väide, et elektrilaeng omab elektriväljas energiat. Nägime, et laetud kondensaator omab energiat: kus A... Loe edasi 2720
Elektromagnetilised võnkumised Mehaanikas käsitlesime võnkumisi perioodilise ehk kindla ajavahemiku tagant korduva liikumisega tasakaaluasendi ümber. Mehaanilise võnkumise põhjustab kehale mõjuv tasakaaluasendi poole... Loe edasi 2659
Suletud võnkering Elektromagnetilised vabavõnkumised tekivad mahtuvust (kondensaator, C) ja induktiivsust (raudsüdamikuga pool, L) sisaldavas vooluahelas – võnkeringis. Elektromagnetilised vabavõnkumised... Loe edasi 2385
Elektromagnetlaine mõiste Mehaanikas nimetati laineks keskkonnas levivaid võnkumisi. Laine tekkimise eeldusteks oli elastse keskkonna olemasolu ning selles keskkonnas aset leidev võnkumine. Kui mingis ruumipunktis tekib... Loe edasi 2579
Elektromagnetlaine ristlainelisus Saab näidata, et ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka nende levimissuunaga – seepärast öeldaksegi, et elektromagnetlaine on ristlaine Elektromagnetlaine... Loe edasi 2319
Elektromagnetlainete tekkimine. Avatud võnkering Elektromagnetlainete tekkimiseks on tarvis mingis ruumi punktis kutsuda esile elektri- või magnetvälja perioodiline muutumine – see tähendab, peab esinema elektromagnetvõnkumine. Suletud... Loe edasi 3702
Elektromagnetlainete skaala Sõltuvalt lainega edasikantavast energiahulgast (laine sagedusest/lainepikkusest) liigitatakse elektromagnetlained alaliikideks: madalsageduslained raadiolained optiline kiirgus (mis omakorda... Loe edasi 3896
Elektromagnetlainete kiirus, lainepikkus ja sagedus Kõik elektromagnetlained levivad ruumis ühesuguse kiirusega – absoluutkiirusega (c=3,0∙108m/s). Laine lainepikkus (λ) ja sagedus (f) on teineteisega pöördvõrdelised: Loe edasi 3117
Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Elektromagnetlaine amplituud on seotud lainekomponendiks oleva elektri- ja magnetväljade intensiivsuse muutumisega ajas. Kirjeldagu elektri ja magnetvälja muutumist elektromagnetlaines... Loe edasi 2561
Elektromagnetlainete difraktsioon, interferents ja polarisatsioon Elektromagnetlainetele on omased samad nähtused kui mehaanilistele lainetele. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. Difraktsioon on... Loe edasi 2476
Optika – õpetus valguse tekkimisest, levimisest ja kadumisest Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus jääb vahemikku 380 … 760nm. On kindlaks tehtud, et erineva sagedusega/lainepikkusega valguslained tekitavad silmas erineva värviaistingu.... Loe edasi 3118
Valguse difraktsioon, interferents ja polarisatsioon Kuna valgus on elektromagnetlaine, siis on lainelisusega seletatavad nähtused nagu difraktsioon, interferents ja polarisatsioon jälgitavad ka valguse korral. Valguse difraktsioon – kõrvale... Loe edasi 5500
Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses Kuni elektromagnetlainete avastamiseni 19. sajandil valitses füüsikute-loodusteadlaste hulgas Newtoni poolt sõnastatud arusaamine, et valgus on eriliste valgusosakeste – korpusklite – voog.... Loe edasi 4254
Footon. Footoni energia Planck näitas teoreetiliselt, et ühe sellise energiaportsu - kvandi energia sõltub ainult kiiratava valguse sagedusest: kus E – kvandi energia; f – kiiratava valguse sagedus ning... Loe edasi 3316
Valguskiir. Valguse sirgjooneline levimine Valgus levib ruumis lõpliku kiirusega – valgusallika „süttimisest“ kuni tema jõudmiseni mingisse ruumipunkti kulub mingi ajavahemik. Valguse kiirus vaakumis (ka õhus) on 300 000 km/s.... Loe edasi 2761
Valgusvihk Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe. Valguskiirte asetus vihus... Loe edasi 1904
Vari Kui valguse teele jääb valgust mitte läbilaskev keha, siis valguse sirgjoonelise levimise tõttu ei pääse valgus tema taha ning sinna tekib piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt... Loe edasi 1942
Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus Valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuid jõudes kahe keskkonna lahutuspinnale, muudab valgus sellel oma levimise suunda. Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas... Loe edasi 3403
Peeglid. Kujutised Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi. Punkti, kus peale peegeldumist lõikuvad peegeldunud... Loe edasi 2169
Kiirte käik peeglites Valguse peegeldumist peegelpindadel kirjeldatakse valguse peegeldumise seaduse abil. Printsiip, et langemis ja peegeldumisnurk on alati võrdsed, kehtib igasuguse kujuga pindade puhul. Tasapeeglile... Loe edasi 2017
Valguse murdumine Homogeenses keskkonnas levib valgus ühtlase kiirusega ja sirgjooneliselt. Jõudes kahe keskkonna lahutuspiirile, muutub seal nii valguse kiirus kui ka suund – sirgest valguskiirest saab murdjoon... Loe edasi 2187
Murdumisseadus Valguse murdumisel kehtib murdumisseadus: (1) valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinused suhtuvad teineteisesse nagu lainete levimise kiirused vastavates keskkondades: (2) langev kiir,... Loe edasi 3651
Valguse dispersioon. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega Vaakumis (peaaegu ka õhus) liiguvad igasuguse lainepikkusega elektromagnetlained sama kiirusega – 300 000 km/s. Sattudes vaakumist erinevasse keskkonda ilmneb, et erineva... Loe edasi 3189
Läätsed Läätsed on sfääriliste (kumerate ja nõgusate pindadega piiratud läbipaistvad kehad), mille absoluutne murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna omast. Sõltuvalt välispindade kujust,... Loe edasi 2582
Kiirte käik läätsedes Koondav lääts: (1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub peatelje poole ning läbib läätse fookuse. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest... Loe edasi 2307
Kujutiste konstrueerimine peeglites ja läätsedes. Punkti kujutise konstrueerimiseks peame joonestama vähemalt kahe punktist lähtuva kiire käigud arvestades peegeldumis- ja/või murdumisseadusi. Kuna oleme näinud, et teatavate kiirte käik... Loe edasi 2165
Läätse valem Valemit, mis seob omavahel eseme kauguse (a), kujutise kauguse (k) ning läätse fookuskauguse (f) omavahel, nimetatakse (õhukese) läätse valemiks: Kõigi kiirte lõikepunktide kaugusi mõõdetuna... Loe edasi 3785
Läätse suurendus Läätse suurendus (s) iseloomustab mitu korda erinevad kujutise joonmõõtmed – näiteks kujutise pikkus ekraanil (H) eseme joonmõõtmete suurusest – näiteks eseme pikkusest (h) Saab näidata,... Loe edasi 2598
Valguse kiirgumine ja neeldumine Valguse kiirgumise ja neeldumise kirjeldamiseks, peame mõistma aatomi siseehituse eripära. Aatomi energia on määratud tuuma ja elektronide vastastikmõju energiatega. Siinjuures tuleb rõhutada,... Loe edasi 3048
Valguse spektrid Spekter iseloomustab kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi. Eristatakse kahte liiki spektreid: (1) PIDEVSPEKTRID, mida kiirgavad kõik... Loe edasi 2561
Spektraalanalüüs Valgus tekib aatomites (täpsemalt tekitavad valgust aatomite väliskihi elektronid) – järelikult on võimalik keha poolt kiiratavat valgust uurides saada infot aatomite ja aine ehituse kohta.... Loe edasi 2644
Soojuskiirgus ja luminestsents Soojuskiirguseks nimetatakse aatomite poolt kiiratavat elektromagnetkiirgust, kus aatomite ergastamine toimub soojusenergia arvelt. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini aineosakesed... Loe edasi 2404
