Silt: eesti keele grammatika

TÄHESTIKULINE JÄRJEKORD

Eesti tähestikus on 27 tähte. Nende tähtedega saab kirjutada nii oma- kui ka võõrsõnu. Seejuures tähed f, š, z ja ž esinevad ainult võõrsõnades. Võõrsõnatähtede nimed on: eff, šaa,...

Loe edasi 14 tuh

ARVSÕNAD

Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad asjade hulka (põhiarvsõnad: kümme, tuhat) või asjade kohta mingis järjestuses (järgarvsõnad: seitsmes, kolmeteistkümnes). Arvsõnad saavad üldjuhul olla...

Loe edasi 37 tuh

Nimisõnad

Nimisõnad on sõnad, mis märgivad asju (elusolendeid, esemeid jne). Nimisõnad saavad üldjuhul olla nii ainsuses kui ka mitmuses: laps, lapsed. Nimisõnu saab käänata: palliga, õhus, laual. ...

Loe edasi 18 tuh

Sidesõnad

Sidesõnad on sõnad, mis seovad teisi sõnu, osalauseid. Sidesõnad on muutumatud sõnad. Eesti keeles on sidesõnu umbes 20: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest,...

Loe edasi 26 tuh

Silbitamine

Häälikud sõnades moodustavad silpe. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid...

Loe edasi 22 tuh

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa: Peipsi järv, Jaapani meri omadussõnaline käänduv esiosa: Must meri, Musta merd, Mustale merele liigisõnana tänav, maantee, puiestee,...

Loe edasi 21 tuh

SAMATÄHENDUSLIKUD SÕNAD/SÜNONÜÜMID

Samatähenduslikud sõnad on need, mille tähendus on  sama, kuid kirjapilt on erinev. Näiteks: räägin - kõnelen - ütlen tulen - saabun - jõuan õudne - hirmus - kohutav tüdruk - plika ilus -...

Loe edasi 29 tuh

OMADUSSÕNAD

OMADUSSÕNAD TÄPSUSTAVAD ASJADE, ESEMETE, OLENDITE JA NÄHTUSTE OMADUSI.  OMADUSSÕNAD VASTAVAD KÜSIMUSELE  missugune? Näidis: kandiline, kevadine, triibuline, punane   Leia jutust...

Loe edasi 44 tuh

TEGUSÕNAD

TEGEVUST NÄITAVAD SÕNAD ON TEGUSÕNAD. Näiteks: õpib, laulis, magavad, kuulete, ujusid. Tegusõnad väljendavad: TEST: Tegusõnad. Mida väljendab antud tegusõna? Tegusõnad väljendavad. Aseta...

Loe edasi 13 tuh

H SÕNA ALGUSES

Jälgi sõnade õigekirja- hääli sõnu! H kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas,...

Loe edasi 15 tuh

Täishääliku pikkus

Täishäälikud kõlavad sõnades erineva pikkusega. Lühikese täishääliku kirjutame ühe tähega. Näiteks: karu, mesi, toru Pika ja ülipika täishääliku kirjutame kahe tähega. Näiteks:...

Loe edasi 20 tuh

Kokku- ja lahkukirjutamine

Omadus- ja arvsõna kirjutatakse nimisõnast lahku. kollane auto, kuus poissi, mõnus hommik Sõnad kirjutatakse kokku, kui sõnade kokkukirjutamisel tähendus muutub. lapse põlv - lapsepõlv,...

Loe edasi 55 tuh

Pöördsõna

Pöördsõna, verb, ka tegusõna, tegevust, seisundit ja olemist väljendav sõnaliik, millel on lauses öeldisena esinevad vormid. Eristatakse sihilisi ja sihituid pöördsõnu, liht- (elama), liit-...

Loe edasi 20 tuh

Tegusõna aeg

Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega)....

Loe edasi 8 tuh

Gi ja ki liited. Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi, koergi, kohvgi, kaevgi....

Loe edasi 19 tuh

Hüüumärk

Hüüumärk pannakse: -hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! -üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; -sõna...

Loe edasi 5 tuh

Numbrite kirjutamine ja arvsõnade kirjutamine

Kuupäevavahemiku väljendamiseks on järgmised võimalused: Näitus on lahti 5.–26. mail = 5.–26. maini = 5. kuni 26. maini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips.) Kahe järjestikuse päeva puhul...

Loe edasi 20 tuh

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark,...

Loe edasi 6 tuh

Sidesõnad

Sidesõnad Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille ainsaks süntaktiliseks funkt­siooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata. Sidesõnu on kõikides keeltes vähe....

Loe edasi 6 tuh

Kõnekujundid

Kõnekujundid EPITEET – kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Epiteet võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline, nt ...

Loe edasi 14 tuh

Tuletamine

Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe...

Loe edasi 5 tuh

Paronüümid ehk sarnassõnad

Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi,...

Loe edasi 16 tuh

Lause

Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte, küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse...

Loe edasi 6 tuh

Eesti õigekiri. Täheortograafia põhimõtted

Õigekirjareeglid on enamasti kokkuleppelised. Kuigi eesti  keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja...

Loe edasi 5 tuh

Hääliku pikkuse õigekiri

Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse). Sageli tekib...

Loe edasi 4 tuh

Sulghäälikute õigekiri

  Sulghäälikud ehk klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord...

Loe edasi 6 tuh

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v). Näiteks: vanagi, lugugi, kellgi, kammgi,...

Loe edasi 5 tuh

NIMISÕNAD

Nimisõna  tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Tüüpiliste nimisõnade kõrval on ka tähenduslikult teiseseid nimi­sõnu, mis väljendavad...

Loe edasi 23 tuh

Sõnaliik

Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Eesti keele grammatikas eristatakse tavaliselt järgmisi...

Loe edasi 13 tuh

Käändsõnad ja käänded

Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Iga käändsõnavorm väljendab alati nii käände- kui arvukategooria mingit liiget (ehkki...

Loe edasi 14 tuh

Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada: kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kaheksakümmend, kakssada, üheksasada. Muud...

Loe edasi 11 tuh

Suur ja väike algustäht asutusenimetustes

Kuidas kirjutada kaupluse nime? – See on ilma jutumärkideta. Kasutatakse läbivalt suurt algustähte (välja arvatud abisõnade puhul), nt kauplus 1001 Pisiasja. Ministeeriumi nimetuse...

Loe edasi 4 tuh

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi,...

Loe edasi 2 tuh

E-kiri. Millised on e-posti /e-kirja plussid ja miinused?

E-kirja plussid E-kirja miinused Ei sega saatjat sobival ajal. Kiirel suhtlusel ei ole tulemuslik vahend (samuti emotsionaalsel suhtlusel). Ei ole vaja muretseda kehva käekirja pärast. Kiiresti...

Loe edasi 2 tuh

Lauselühendid. Lauselühendite kirjavahemärgid

Alati eraldatakse komaga (lause keskel mõlemalt poolt): järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid, nt Kaup, osalt kastidesse pakitud, osalt pakkimata, oli jäetud...

Loe edasi 4 tuh