ARVSÕNAD Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad asjade hulka (põhiarvsõnad: kümme, tuhat) või asjade kohta mingis järjestuses (järgarvsõnad: seitsmes, kolmeteistkümnes). Arvsõnad saavad üldjuhul olla... Loe edasi 31063
Asesõnad Asesõnad on sõnad, mis asendavad lauses isikuid, asju, omadusi väljendavaid sõnu: mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Tähenduselt on asesõnad teiste sõnadega võrreldes ebamäärasema... Loe edasi 31591
Suur ja väike algustäht Missugune algustäht on õige? Nimi tähistab üht olendit, asja, nähtust. Nimes kirjutatakse kõik sõnad ( sidesõnad) suure algustähega. Näiteks inimeste, loomade, kohtade, ajalehtede,... Loe edasi 68152
Poolitamine Poolitamine on sõnaosa viimine uuele reale. Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse. TEST:... Loe edasi 12880
Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste: kurikaval helekollane magushapu peegelsile Kokku kirjutatakse tüved, mis tugevdavad või nõrgendavad... Loe edasi 23518
JUTT. LAUSE. SÕNA Jutt koosneb lausetest. Lause koosneb sõnadest. Lause: Käes on esimene september. Sõna: käes Sõna: on Muinasjutt Eesti muinasjutt: HIIR JA KASS Eesti muinasjutt: SÖÖGIKOTT JA PEKSUKOTT... Loe edasi 15505
SUUR ALGUSTÄHT LAUSE ALGUSES JA INIMESTE NIMEDES Suure algustähe kirjutame lause alguses, inimese- ja loomanimedes ning tuntumates kohanimedes. N: Täna sõidavad Peeter koos isaga ning oma koera Tuksiga Pärnusse vanaemale külla. Väikese... Loe edasi 19430
TÄHESTIK A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Ś, Z, Ź, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y. TÄHED KINDLAS JÄRJEKORRAS MOODUSTAVAD TÄHESTIKU. TEST: Tähestik. Leia antud täherühmadest... Loe edasi 11415
I JA J ÕIGEKIRI imik, ilves jänes, jalg I ON SÕNA VÕI SILBI ALGUSES KAASHÄÄLIKU EES, J AGA TÄISHÄÄLIKU EES. Mai- as, ma- jas, ha- ri, har- jad TÄISHÄÄLIKUÜHENDIS ON I SILBI LÕPUS J KIRJUTAME SILBI... Loe edasi 32147
SÜGIS SÜGISEL MUUTUB LOODUS. VALMIVAD VILJAD JA LANGEVAD LEHED PUUDELT. ILM MUUTUB JAHEDAMAKS. SÜGISEL LÄHEVAD ÖÖD PIKEMAKS JA PÄEVAD LÜHEMAKS. SÜGISEL LOODUS VAHETAB VÄRVI. ROHELINE ASENDUB... Loe edasi 14671
TÄISHÄÄLIKU PIKKUS EESTI KEELE TÄISHÄÄLIKUD VÕIB PIKKUSE JÄRGI JAOTADA : LÜHIKESED HÄÄLIKUD, PIKAD HÄÄLIKUD, ÜLIPIKAD HÄÄLIKUD. LÜHIKEST TÄISHÄÄLIKUT MÄRGIME KIRJAS ÜHE TÄHEGA. NÄITEKS: KARU, TASS,... Loe edasi 17234
Täis- ja kaashäälikud Eesti keele täishäälikuid tähistavad a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Täishäälikuid me saame täiel häälel ja kaua häälida. KÕIK ÜLEJÄÄNUD ON KAASHÄÄLIKUD. Eesti keele kaashäälikuid... Loe edasi 72128
Täishääliku pikkus Täishäälikud kõlavad sõnades erineva pikkusega. Lühikese täishääliku kirjutame ühe tähega. Näiteks: karu, mesi, toru Pika ja ülipika täishääliku kirjutame kahe tähega. Näiteks:... Loe edasi 16400
Suur ja väike algustäht Väikese algustähege kirjutatakse: - nimetused koer, jõgi, tüdruk - kalendrisõnad jaanipäev, reede, mai - loomatõud spanjel, siiami kass, tori hobune - keeled eesti keel, inglise keel,... Loe edasi 30013
Kokku- ja lahkukirjutamine Omadus- ja arvsõna kirjutatakse nimisõnast lahku. kollane auto, kuus poissi, mõnus hommik Sõnad kirjutatakse kokku, kui sõnade kokkukirjutamisel tähendus muutub. lapse põlv - lapsepõlv,... Loe edasi 44785
Kirjavahemärgid Lauselõpumärgid: Punkt kirjutatakse väitlause lõppu. Kass püüdis hiiri. Me joome teed. Lilled õitsevad. Küsimärk kirjutatakse küsilause lõppu. Mis su nimi on? Kes elab metsa sees? Miks sa... Loe edasi 21136
Tühikute kasutamise reeglid Pane tähele! Igale kirjavahemärgile järgneb üks tühik. Ühegi kirjavahemägi ees ei ole tühikut: punkt, koma, koolon, semikoolon, sidekriips, küsi- ja hüüumärk järgnevad kohe sõnale,... Loe edasi 5132
Hüüumärk Hüüumärk pannakse: -hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! -üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; -sõna... Loe edasi 3918
Tuletamine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe... Loe edasi 3772
Släng Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa. Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased - vargad ja röövlid... Loe edasi 4972