Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: peavad olemas olema vabalt liikuda saavad laenguga... Loe edasi 5918
Juhid. Dielektrikud. Pooljuhid Selliseid laetud osakesi, mis ei ole seotud ühegi konkreetse molekuli või aatomiga ning saavad vabalt liikuda kogu keha ulatuses, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Aineid, milles on vabu... Loe edasi 4095
Pinge Füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd, nimetatakse pingeks: kus U – pinge, A – väljajõudude (nimetatud ka kui... Loe edasi 3266
Ohm’i seadus. Takistus. Juhtivus Seose kahe elektrivoolu iseloomustava füüsikalise suuruse – pinge ja vooltugevuse avastas 1827. aastal saksa kooliõpetaja, füüsika ja matemaatik Georg Simon Ohm, mistõttu teatakse vastavat... Loe edasi 8022
Jada- ja rööpühendus Tarbijaid (elektrijuhte) võib vooluahelasse ühendada kas jadamisi või rööbiti. Jadaahela tunnuseks on see, et selles ei esine hargnemisi – eelmise juhi lõpp on ühendatud järgmise algusega.... Loe edasi 16531
Galvanomeeter Galvanomeeter on analoogmõõteriist määramaks elektrivoolu olemasolu, suurust ja suunda elektrijuhis. Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha ka väga nõrga voolu olemasolu juhis.... Loe edasi 3692
Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine Ampermeeter on galvanomeeter, mis on kohaldatud voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeetri eripäraks on tema võime lasta peaaegu takistuseta läbi elektrivoolu – seepärast ei tohi ampermeetrit... Loe edasi 6206
Voltmeeter. Pinge mõõtmine Voltmeeter on galvanomeeter, mis on kohaldatud pinge mõõtmiseks. Voltmeetri eripäraks on tema võime peaaegu üldse mitte endast elektrivoolu läbi lasta. Voltmeeter ühendatakse nende punktide... Loe edasi 4026
Multimeeter Ampermeeter ja voltmeeter on monofunktsionaalsed mõõteriistad, mis on mõeldud kindlas vahemikus vastavalt voolutugevuse ja pinge mõõtmiseks. Tänapäeval leiab elektrimõõtmistes laialdast... Loe edasi 3078
Elektrivoolu töö ja võimsus Laetud osakeste suunatud liikumisel teevad elektrivälja jõud laengute liigutamiseks tööd – seda tööd nimetataksegi elektrivoolu tööks ning on avaldatav erinevate elektrivälja ja/või voolu... Loe edasi 8720
Joule’ – Lenz’i seadus Kui vooluahelas ei ole liikuvaid juhte ega esine ainete keemilist muundumist, siis elektrivoolu poolt tehtava töö arvelt juht ainult soojeneb st tema siseenergia suureneb: Kui juhi siseenergia... Loe edasi 4316
Vooluallikad. Vooluallika elektromotoorjõud Et juhis saaks tekkida pikemaajalisem elektrivool, tuleb juhis tekitada ja hoida elektrivälja (pinget juhi otstel) pikema aja jooksul. Vooluallikad on seadeldised, mis on mõeldud elektrivälja... Loe edasi 7301
Vooluallika sisetakistus. Ohm’i seadus suletud vooluringi kohta Vaatleme suletud vooluringis esinevate jõudude poolt tehtavat kogutööd - vooluallikast väljaspool teevad tööd elektrijõud, vooluallika sees aga kõrvaljõud. Seega võime öelda, et... Loe edasi 7271
Elektrivool metallides Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad- ehk valentselektronid. Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoontele vastupidises suunas. Elektrivoolu suunaks... Loe edasi 4292
Elektrivool elektrolüütides Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nimetatakse elektrolüütideks. Elektrolüütideks on soolade, hapete ja leeliste vesilahused ning vastavad ained vedelas (sulas) olekus.... Loe edasi 3916
Voolutugevus metallides ja elektrolüütides Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu: kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja... Loe edasi 2355
Elektrivool gaasides Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada – gaas tuleb ioniseerida. Olukorda, kus... Loe edasi 5853
Elektrivool pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse materjale, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhtidel, kuid parem kui dielektrikutel. Nende peamine erinevus metallidega on see, et kui metallide eritakistus... Loe edasi 5300
Lisandjuhtivus pooljuhtides Lisades ränile (või mõnele teisele XIV rühma pooljuhtelemendile, näiteks germaaniumile Ge) väikeses koguses mõne XV rühma elemendi aatomeid (näiteks antimoni Sb), kusjuures piisab vaid... Loe edasi 3238
pn-siire Pooljuhtkristalli, mille üks osa sisaldab doonor-, teine aga aktseptorlisandit nimetatakse pn-siirdeks. Kirjeldatud olukorra tekkimise järel algab lisandjuhtide kontaktpiirkonnas intensiivne... Loe edasi 4177
Valgusdiood Valgusdiood on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi nimetatakse ka... Loe edasi 3525
Fotodiood Fotodiood (ka ventiil-fotoelement või fotorakk) on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või... Loe edasi 3815
Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine Nähtust kus perioodiliselt (või peaaegu perioodiliselt) muutuvad elektromagnetvälja iseloomustavad suurused (elektrilaeng, elektrivälja tugevus, pinge, voolutugevus, magnetinduktsioon, magnetvoog... Loe edasi 2848
Generaator. Elektrijaamad Seadeldist, mis muudab mehaanilise liikumise tänu elektromagnetilise induktsiooni nähtusele vahelduvvooluks nimetatakse elektrigeneraatoriks. Lihtsaim generaator ehk dünamo koosnebki püsi- või... Loe edasi 5259
Elektrimootor Ampere’i seadusest on teada, et vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud, mis on tingitud sellest, et juhis sisalduvatele liikuvatele laetud osakestele mõjuvad Lorentz’i jõud. Tänu... Loe edasi 6350
Trafo Elektrijaamade generaatorid toodavad väga suure voolutugevusega elektrivoolu, mille ülekandmisel tarbijani oleks keeruline ja kallis sest (1) väga tugev elektrivool vajab transportimiseks väga... Loe edasi 8671
Elektrienergia ülekanne Elektrijaamades genereeritakse tavaliselt elektromotoorjõudu, mille väärtuseks on 10kV. Kuna jaamade generaatorite võimsused ulatuvad megavattidesse, siis võib selle elektromotoorjõuga kaasnev... Loe edasi 4041
Vahelduvvooluvõrk. Faas ja neutraal Vahelduvvooluga töötavad tarbijad ühendatakse enamasti vooluahelasse rööbiti. Ka elektrijaamad, kus vahelduvvoolu toodetakse on vooluahelasse ühendatud rööbiti – nii ei tekita voolu... Loe edasi 4602
Elektriohutus Euroopa Liidus kasutusel olevad tarbijate pistikud omavad (ja neile vastavad pesad sisaldavad) lisaks faasi- ja neutraalklemmile veel ka kolmandat klemmi/juhet, mida nimetatakse maanduseks. Läbi... Loe edasi 3245
Takistus vahelduvvooluahelas Vahelduvvooluahelas esineb olemuslikult kolme eriliiki elektritakistust: (1) aktiivtakistust, (2) induktiivtakistust ning (3) mahtuvustakistust Aktiivtakistuseks (R või XR) nimetatakse... Loe edasi 4556
Faasinihe pinge ja voolutugevuse vahel Kui vahelduvpinge muutub harmooniliselt: kus U – pinge hetkväärtus, Um=BSω – pinge maksimumväärtus (amplituudväärtus), siis muutub harmooniliselt ka voolutugevus ahelas, millele... Loe edasi 5173
Ohm’i seadus vahelduvvooluahelas Kui aktiiv-, induktiiv- või mahtuvustakistusele on rakendatud muutuvpinge, siis on voolutugevus ahelas arvutatav valemist: kus I – voolutugevus ahelas, U – pinge ahela otstel ning X – ahela... Loe edasi 3093
Vahelduvvoolu võimsus. Efektiivväärtused Vahelduvvoolu võimsust (nagu ka alalisvoolu oma) arvutatakse valemist: kus, N – võimsus, U – pinge, I – voolutugevus. Ohm’i seadusest tulenevalt (I=U/R => U = IR) saab valemile anda... Loe edasi 5766
Elekromagnetlained (kordamine) Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva magnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. See omakorda põhjustab oma... Loe edasi 4283
Mikrofon. Kõlar Hääleks (heliks) nimetatakse õhus (või muus keskkonnas) levivaid pikilaineid, mille võnkesagedus jääb vahemikku 20 … 20 000 Hz. Häälelained, kui ei ole just tegemist väga valju (suure... Loe edasi 3102
Raadioside Tänapäeval kasutatakse häälega seonduva info edastamiseks peamiselt elektromagnetlaineid, mis leiavad laialdast rakendamist eelkõige seetõttu, et nad levivad ülikiiresti (ca 3∙108 m/s) ning... Loe edasi 2485
Antennid Elektromagnetvõnkumised muudetakse ühes avatud võnkeringis – saatjas (saateantennis) – elektromagnetlaineks ning teises, samale sagedusele (lainepikkusele) häälestatud avatud võnkeringis... Loe edasi 3672
Moduleeritud võnkumised ja lained Põhimõtteliselt on võimalik ühendada mikrofon saatjaga ning muundada mikrofonivoolule vastavad elektromagnetvõnkumised kohe ka elektromagnetlaineks, kuid kuna taoliselt otsemuundatud lainete... Loe edasi 2672
FM-lainete levimiskaugus Kuidas arvutada FM lainete vastuvõtu kaugust? Teades saatja-antenni kõrgust Maapinnast ning Maa raadiust R (R≈6400 km =6,4∙106m), on võimalik leida Phytagorase teoreemi kasutades täisnurkse... Loe edasi 2995
Radarid Radar (varem ka RADAR - inglise keeles radio detection and ranging - raadioasukoha ja -kauguse määramine) on raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib raadiolainete levimise põhimõttel... Loe edasi 2723
Globaalne punktiseire (GPS) Üleilmne asukoha määramise süsteem ehk globaalne punktiseire (lühend GPS tuleb ingliskeelsest väljendist Global Positioning System) on satelliitnavigatsiooni süsteem. GPS-süsteem võimaldab... Loe edasi 3284
Kehade siseehitus. Ainehulk Juba XIX sajandi alguses näitas inglise teadlane John Dalton, et loodusnähtuste paljusid seaduspärasusi saab põhjendada, kasutades ettekujutust aatomitest ja molekulidest. Molekuliks nimetatakse... Loe edasi 2234
Ainehulk. Mass. Tihedus Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ainekoguses sisalduvate molekulide arvu. Ainehulga mõõtühikuks on 1 mool (1 mol). Mool on SI põhiühik! 1 mool on selline ainehulk, milles... Loe edasi 5772
Molekulaarteooria põhiseisukohad Molekulaarteooria aluseks on kolm põhiväidet: ained koosnevad osakestest (molekulidest); need osakesed liiguvad kaootiliselt (lakkamatult ja korrapäratult); osakesed mõjutavad üksteist tõmbe-... Loe edasi 2748
Ideaalgaas ja reaalgaas Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide... Loe edasi 6333
Siseenergia. Soojusenergia Kuna kehad koosnevad molekulidest (või aatomitest), mis on pidevas ja lakkamatus soojusliikumises ning mis mõjutavad vastastikku üksteist. Soojusliikumise tõttu omavad molekulid kineetilist... Loe edasi 2876
Temperatuur kui soojusenergia mõõt Temperatuur on füüsikaline suurus, mis on kehas sisalduva soojusenergia peamiseks mõõduks – mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on tema koostisosakeste kineetiline energia – seda... Loe edasi 3105
Temperatuuriskaalad Tavaliselt kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks kehade soojuspaisumist – so omadust, kus keha ruumala muutus on võrdeline keha temperatuuri muutusega. Ruumala muutumise põhjuseks on osakeste... Loe edasi 2804
Ideaalse gaasi rõhk Ideaalse gaasi molekulid põrkuvad anuma seintega, nende liikumishulk (impulss) muutub ning seetõttu mõjutavad gaasimolekulid seina mingi jõuga. Rõhk iseloomustab jõu (mida gaasimolekulid... Loe edasi 3748
Mikro ja makroparameetrid Gaasides toimuvaid protsesse on ideaalgaasi mudeli abil võimalik kirjeldada mikrokäsitluses – see tähendab arvestades gaasimolekulide tasandil toimuvaid nähtusi. Füüsikalisi suurusi, mis... Loe edasi 4884
Ideaalgaasi olekuvõrrand Mikrokäsitluses kirjeldab gaasides toimuvat näiteks ideaalse gaasi rõhu valem: kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk, n – molekulide kontsentratsioon n=N/V (N- osakeste... Loe edasi 6932
Isoprotsessid Selliseid protsesse, kus lisaks ideaalse gaasi kogusele jääb muutumatuks veel mõni gaasi makroparameetritest, nimetatakse isoprotsessideks. Isoprotsessi käigus võib muutumatuks võib jääda (1)... Loe edasi 4509
Isotermiline protsess Kui protsessi käigus ei muutu ideaalse gaasi temperatuur, nimetatakse seda isotermiliseks protsessiks. Kuna protsessi käigus jääb temperatuur samaks ehk T1 = TN, siis võtab isotermilist... Loe edasi 9088
Isobaariline protsess Protsessi, mille käigus jääb muutumatuks gaasi rõhk, nimetatakse isobaariliseks protsessiks. Kuna protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk ehk p1 = pN, siis avaldub isobaarilise protsessi korral... Loe edasi 5621
Isohooriline protsess Protsessi, mille käigus jääb muutumatuks gaasi rõhk, nimetatakse isohooriliseks protsessiks. Kuna protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala ehk V1 = VN, siis avaldub isohoorilise protsessi... Loe edasi 4791
Soojusenergia muutmise viisid (mehaaniline töö ja soojusülekanne) Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha (osake) liigub, siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha (osake) on... Loe edasi 2504
Soojusülekanne. Soojusülekande liigid Olukorda, kus kaks keha omavahel soojusenergiat vahetavad nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.... Loe edasi 5718
Otsene soojusvahetus Kui kaks erineva temperatuuriga keha on omavahe vahetus kokkupuutes, toimub soojusenergia üleminek kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale otsese soojusvahetuse ehk... Loe edasi 3823
Konvektsioon Konvektsioon, on soojusülekande vorm, mille korral antakse energiat vedeliku/gaasi ühelt osalt teisele tänu sellele, et osakesed liiguvad vedeliku/gaasi kuumematest osadest külmematesse. Koos... Loe edasi 3245
Soojuskiirgus Soojuskiirgus on elekromagnetlaine, mis tekib kehades nende koostisosakeste ergastamisel teiste soojusliikumises olevate osakeste toimel. Kuumad kehad kaotavad tänu sellele, et nad kiirgavad... Loe edasi 2407
Soojushulk Soojusenergia hulka, mille keha soojusülekandel saab või kaotab, nimetatakse soojushulgaks. Kui keha saab soojust ehk tema siseenergia suureneb, siis loetakse soojushulk positiivseks. Kui keha... Loe edasi 6714
Termodünaamika I printsiip Kehade süsteemi, millesse kuuluvate kehade vahel toimuvad soojuslikud ja mehaanilised protsessid ning mis pole vastastikmõjus süsteemiväliste kehadega, nimetatakse isoleeritud termodünaamiliseks... Loe edasi 3555
Ideaalse gaasi poolt tehtav töö Uurime, millest sõltub ideaalgaasi poolt tehtava töö suurus. Asugu ideaalne gaas kolviga, mille põhjapindala on S suletud silindris. Asetame kolvile koormise, mille mass on m. Arvutame kui suur... Loe edasi 4155
Termodünaamika I printsiip ja isoprotsessid Milline gaasiga toimuv soojuslik protsess on gaasi töö seisukohalt kõige kasulikum? Kui gaas teeb tööd, siis muutub tema siseenergia, gaasi siseenergiat võib muuta ka soojusülekanne (kui gaas... Loe edasi 3147
Adiabaatiline protsess Sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis kus gaasile ei anta ega ka võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvelt nimetatakse adiabaatiliseks protsessiks. Adiabaatilise... Loe edasi 4260
Soojusmasina tööpõhimõte Soojusmasin ka termodünaamiline mootor on seadeldis, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasinate töö põhineb tsüklilistel protsessidel. Tavaliselt on soojusmasinates... Loe edasi 4359
Soojusmasina kasutegur Soojusmasinas ei saa põhimõtteliselt muundada tööks kogu töötava keha siseenergiat. Soojusmasina poolt tehtav töö (A’) sõltub soojendilt saadava (Q1) ja jahutile antavate (Q2)... Loe edasi 3376
Auruturbiin Auruturbiin on soojusmasin, milles muundatakse kiiresti voolava aine (veeauru või muu gaasi - näiteks tuule, aga ka vee või mõne teise vedeliku) kineetiline energia mehaaniliseks... Loe edasi 4178
Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud soojusenergia mehaaniliseks energiaks. Iga aurumasina juurde kuulub kindlasti ka aurukatel või boiler, kus vesi aetakse keema... Loe edasi 4396
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on soojusjõumasin, milles keemiline energia muundub mehaaniliseks energiaks kütuse põlemisel mootoris endas. Just see asjaolu on sisepõlemismootorite peamiseks eeliseks... Loe edasi 6283
Reaktiivmootor Reaktiivmootor on soojusmasin, mis töötab kiiresti voolava gaasi- või vedelikujoa (reaktiivjuga) tekitatud reaktiivjõu tõttu. Eristatakse turbiin- ja otsevoolu reaktiivmootoreid.... Loe edasi 3717
Inimene kui soojusmasin Inimene, nagu ka kõik ülejäänud elusorganismid vajavad toimimiseks „kütust“ – toitu – mis erinevate biokeemiliste protsesside käigus erinevat liiki energiateks muundatakse. Seega... Loe edasi 3673
Kord ja korratus Vaatleme nähtust kus 1kg massiga keha, mis liigub kiirusega 10 m/s, peatub hõõrdumise tõttu. Selle protsessi käigus läheb keha kineetiline energia 50J, mis meie kehal on protsessi alguses... Loe edasi 2144
Protsesside pööratavus Küllap olete tähele pannud, et looduses iseeneslikult toimuvad protsessid on (erinevalt juuresolevates tagurpidivideotes nähtavast) alati pöördumatud: klaas puruneb põrandale kukkudes... Loe edasi 2602
Energia ülekanne. Energia kvaliteet Nagu me oleme näinud, liigub soojusenergia alati soojemalt kehalt külmemale. Sellel nähtusel põhines soojusmasinate töö. Joonisel (nn Sankey diagrammil) on proportsionaalselt noolte laiusega... Loe edasi 3763
Entroopia Selleks, et kirjeldada süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset leidvat energia kvaliteedi langust, on kasutusele võetud süsteemi karakteristik – entroopia. Entroopia... Loe edasi 7166
Termodünaamika II printsiip Termodünaamika II printsiibi kohaselt: saab suletud süsteemis toimuvates soojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. Termodünaamika II printsiip on empiiriline loodusseadus. See tähendab,... Loe edasi 3248
Entroopia ja elu ilmus Erwin Schrödinger’i raamat „Mis on elu?”. Selles raamatus on põhirõhk entroopia mõiste üle arutlustel elusmaailma protsessides. Toome siin vabas tõlkes väljavõtte sellest... Loe edasi 4539
Taastuv ja taastumatu energia Inimkonna areng on toimunud käsikäes energia tarbimise kasvuga. Kui alginimestel oli kasutada ainult Päikeselt saadud energia ning hinnanguliselt moodustas nende välistest (Päikesest) allikatest... Loe edasi 3269
Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad Kõige kiiremini suureneb inimkonna vajadus elektrienergia järele. Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades kasutades selleks peamiselt Faraday poolt avastatud elektromagnetilise induktsiooni... Loe edasi 3043
Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaamades muundatakse elektrienergiaks üles paisutatud vee potentsiaalne energia. Hüdroelektrijaama tähtsaimaks tunnuseks on paisu ehk tammi olemasolu. Tammi taha koguneb vesi. Mida... Loe edasi 4809
Tuulegeneraator Tuuleelektrijaamad (tuulegeneraatorid) toodavad elektrienergiat voolavate õhuvoolude – tuule – kineetilisest energiast. Tuulegeneraatori tähtsaimad koostisosad on rootor koos sellele kinnitatud... Loe edasi 3703
Laineelektrijaam Laineelektrijaamades muundatakse elektrienergiaks ookeanilainete energia. Käesoleval ajahetkel on tegemist veel katsetusjärgus olevate tehnoloogiatega. Üheks võimalikuks mooduseks muundada... Loe edasi 2592
Loodete elektrijaam Looded on taevakeha, antud juhul Maa, kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha, antud juhul Kuu, gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning... Loe edasi 3884
Soojuselektrijaam Soojuselektrijaamas muundatakse elektrienergiaks kütuse põlemisel vabanenud soojusenergia. Soojuselektrijaamas muundatakse koldes kütuse siseenergia kütuse keemilisel põlemisel soojusenergiaks.... Loe edasi 5105
Päikeseelektrijaam Tegelikult on enamus Maal kasutatavast energiast pärit Päikeselt – nii taastuvate kui taastumatute kütuste siseenergia on neis salvestunud Päikese energia, Päikesest on põhjustatud Maal... Loe edasi 2799
Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaamades muundatakse elektrienergiaks raskete uraanituumade lõhustumisel vabanevat seoseenergiat. Tuumad koosnevad prootonitest ja neutronitest, neid hoiavad tuumas koos tuumajõud. On... Loe edasi 4558
Geotermaalelektrijaamad Liikudes Maa pinnalt Maa tuuma poole, suureneb temperatuur keskmiselt 30°C iga tuuma suunas liigutud kilomeetri kohta. Nii valitseb umbes 3km sügavusel Maa sees umbes 100°C temperatuur.... Loe edasi 3658
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kõneledes kasvuhooneefektist ja kliima soojenemisest, peame esmalt lähemalt uurima nende põhjustajat – soojuskiirgust. Soojuskiirguse võimsus ja spekter 19. sajandil avastati, et kõik kehad,... Loe edasi 5202
