Silt: kirjandiabi

Tsitaat – kuidas tekstis (kirjandis, referaadis, uurimistöös) tsiteerida

Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist viitega autorile või allikale. Kirjandi kirjutaja ja kõnepidaja puutub tahes-tahtmata kokku vajadusega tsiteerida, sestap käsitlen täna...

Loe edasi 16952

Kirjandi sissejuhatus

Milleks on sissejuhatust vaja? Sissejuhatusega  äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu,  luuakse sobiv meeleolu   juhatatakse lugeja teema juurde   antakse eelteadmisi Sissejuhatuses puudub...

Loe edasi 11309

Kirjandi alustamine ja lõpetamine: temaatiline sissejuhatus ja järeldus lõppsõnas

Temaatiline sissejuhatus tähendab, et asud viivitamatult asja kallale. Viitad kohe pealkirjas nimetatule. Jätad kõrvale laiema tausta, aja ja koha kirjelduse, tsiteerimise, refereerimise. Näiteks...

Loe edasi 4975

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid NÄIDE 1 Loe hoolega pealkirja. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad).  Kui loed pealkirja „Kas kool teeb õnnelikuks?“ ja hakkad siis...

Loe edasi 31092

Kuidas kirjutada kokkuvõtet?

Kokkuvõtte koostamine on üks olulisi oskusi paljude inimeste elus, eriti tähtis on see aga kõigile õppuritele. Kuidas kirjutada kokkuvõtet? Vikerraadio 23. septembri “Keelesaates” andis...

Loe edasi 9551

Kirjandi lõpetus – 7 enim levinud veatüüpi

Kirjandi lõpetamisel tehtavad tavalisemad vead on järgmised: 1. Kirjandil puudub lõpetus. 2. Kirjandi lõpetusel pole sisuga mingit pistmist – on hakatud rääkima hoopis millestki muust, selle...

Loe edasi 3912

Kirjandi lõik

Kui võrrelda teksti loomist majaehitusega, siis saab öelda, et laused on teksti tellised, lõigud on tekstide ehitusplokid. Vormilõik on taandreast taandreani ulatuv tekstiosa; sisulõik mingi...

Loe edasi 3673

Teksti ülesehitus – lõik

 Üldjoontes jagunevad lõigud kahte liiki: sisulõigud ja sidelõigud.  Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Ta koosneb tuumlausest (tuummõttest ehk teesist) ja tugilausetest...

Loe edasi 6985

Arutluse liigid

Kui kirjandi kohta on mõtteid piisavalt kogutud ja peaidee olemas, tuleb ette võtta järgmine samm. Pead määratlema, kuidas soovid kirjandi üles ehitada. Selleks pead tundma teksti...

Loe edasi 3628

Argumentatsioon

Riigieksamikirjand on arutlev kirjand, seega on oluline selle kirjutamiseks vallata argumentatsiooni.  Argumentatsioon on väite tõestamine. Lihtsama kirjandi kirjutamiseks piisab sellest, kui...

Loe edasi 5860

Kirjandi teema ja pealkiri

Esimesena torkab silma kirjandi pealkiri. Pealkirja lugemise oskus on äärmiselt tähtis. Kõigepealt on kasulik mõelda, kas pealkiri viitab kitsamale või laiemale teemakäsitlusele.    Teemad...

Loe edasi 4518

Tees, teeskava

Mis on tees? Heal lapsel on mitu nime. Sama mõtet saab väljendada mitmeti, sama sõna teiste sõnade abil. Õppekirjanduses on sõna tees tähenduses kasutatud väljendeid tuumlause, peamõte,...

Loe edasi 8055

Kantseliit – üks levinud stiiliaps

„Mis asi see kantseliit nüüd õigupoolest oligi? Mingi materjal, millest büroohooneid tehakse? Et eterniit, terrasiit ja kantseliit? Või üks spetsiifiline kutsehaigus, tselluliidist ja...

Loe edasi 6740

Liitlause

Liitlause on niisugune lause, kus leidub vähemalt kaks öeldist. Liitlauset ei saa ära tunda selle järgi, et seal on koma. Kes seda teed läheb, astub pange. Liitlauset ei saa ära tunda ka selle...

Loe edasi 17285

Tekstiliigid ehk žanrid

Tekstiliigid ehk žanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. Inimesed omandavad oma kultuuri tekstiliikide määramise peaaegu märkamatult: enamasti teame,...

Loe edasi 12245

Kuidas tuua näiteid?

Miks näited vajalikud on? Abstraktne mõiste ei ava asja olemust. Teeside tõestamisel. Väidete toestamisel. Monotoonse teksti muutmisel vaheldusrikkamaks. Mida näidetena kasutada? Fakte...

Loe edasi 3528

Argument

Argument (ladina keeles ‘põhjend’) on praktikas kontrollitud ühetähenduslik otsustus või otsustuste süsteem, millele tugineb mingi otsustuse (kontseptsiooni, teooria) tõestus. Argumente...

Loe edasi 4138

Allegooria ehk mõistukõne

Allegooria on mõistukõne. Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist. Kindlasti on kõige enam allegooriat valmides, millest pärinevad ka mitmed tuntud allusioonid. Näiteks...

Loe edasi 6581

Allusioon

Allusioon on viide või varjatud vihje millelegi tekstivälisele, mida üldiselt teatakse-tuntakse.  Näiteks kui ütleme mõne väga raske ülesande kohta “võimatu missioon”, on see allusioon...

Loe edasi 4261

Stiilivead – argikeelsed väljendid

Argikeelsuse ehk kõnekeelsusena mõistetakse suulises suhtlemises kasutatavate sõnade, väljendite ja morfoloogiliste vormide rakendamist kirjatöös. Kuna kirjand peab olema kirjakeeles, siis...

Loe edasi 3361

Stiilivead

Kuna linke järgitakse üsna vähe, annan siinsamas ülevaate kirjandite stiilivigadest. Hindamisel lähtutakse sellest, kas stiiliviga on kerge või raske. Artikli aluseks on 2012. a eesti keele...

Loe edasi 5855

Stiilivead – liiasus

Liiasus tähendab, et kasutatakse mõnd ülearust sõna. See viga tuleneb sõnatähenduste vähesest tundmisest ja on üks levinud stiiliviga. Toon siin näiteid, et mõistet selgitada. Vigane lause:...

Loe edasi 2773

Tsitaat. Eesti 30 kõige populaarsemat tsitaati.

  Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart(-Georg) Meri, 1929-2006  oli eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992–2001 Mida suurem on vale,...

Loe edasi 14694

Kirjavahemärkide kasutus

PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad...

Loe edasi 6136

Tsitaatid emast

"Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu." autor teadmata "Ema on see, kes näitab sulle valgust, kui sina otsid pimedust." Grimaldos Robin "Ema, kui ta näeb, et viie inimese jaoks on vaid neli...

Loe edasi 8331

Õigesti ja õieti, enne ja ennem, vahel ja vahest, järgi ja järele

Enne või ennem ENNE tähendab ’varem’ või ’esmalt’: enne töö ja pärast lõbu enne meie ajaarvamist poiss jõudis kooli enne tunde ENNEM tähendab ’pigem’: ennem võib vats rebeneda,...

Loe edasi 21809

H või hh võõrsõnades

Ühe tähega kirjutatakse h pika täishääliku järel: stiihia, psüühika, papaaha täishäälikute vahel, kui seda hääldatakse lühikesena: abstraheerima, boheemlane   Kahe tähega...

Loe edasi 4997

F ja š võõrsõnades

f-i ja š õigekirjutus käib k, p, t, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. Seega pole hääldamisel lühikest f-i ega š-d olemas, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahega: efekt,...

Loe edasi 2884

Tsitaadid elust

Elu mõte on ainult elamine, mitte midagi rohkemat ega vähemat. Lihtsalt elamine. Ja see, et sa ei ela mööda, ei kuluta oma elu ära, vaid elad oma elu, realiseerides kõiki neid võimalusi, mis...

Loe edasi 5970

Kirjandi kirjutamine

Kirjandi kirjutamine  Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul...

Loe edasi 28612

Gi ja ki liited. Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi, koergi, kohvgi, kaevgi....

Loe edasi 14234

I ja j õigekiri

Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a. mater-jal mateeri-a, materi-aalne mil-jon staadi-on ports-jon sümpoosi-on...

Loe edasi 3415

Liiklustestid

Liiklusülesanded Testid on valminud koostöös Liikluskooliga. Ülesannete kogumik sisaldab küsimusi, mis aitab lahendajal kinnistada oma liiklusalaseid teadmisi ja kontrollida õppematerjali...

Loe edasi 4987

Tühikute kasutamise reeglid

Pane tähele! Igale kirjavahemärgile järgneb üks tühik. Ühegi kirjavahemägi ees ei ole tühikut: punkt, koma, koolon, semikoolon, sidekriips, küsi- ja hüüumärk järgnevad kohe sõnale,...

Loe edasi 5545

Hüüumärk

Hüüumärk pannakse: -hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! -üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; -sõna...

Loe edasi 4063

Tsitaat: “Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.”

John F Kennedy 7 tsitaati Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna. Kui vaba ühiskond ei suuda aidata arvukaid vaeseid, siis ei suuda ta päästa ka väheseid rikkaid. Mida...

Loe edasi 4276

Numbrite kirjutamine ja arvsõnade kirjutamine

Kuupäevavahemiku väljendamiseks on järgmised võimalused: Näitus on lahti 5.–26. mail = 5.–26. maini = 5. kuni 26. maini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips.) Kahe järjestikuse päeva puhul...

Loe edasi 14752

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark,...

Loe edasi 4584

Mõtlematult lendu lastud sõnad

Ükskord üks vanemas eas mees levitas kuulujuttu enda noorest naabrimehest, et too olevat varas. Mõne aja pärast vahistati noor naabrimees kahtlustusega varguse toimepanekust. Mõne päeva...

Loe edasi 8893

Motivatsiooni tsitaadid

20 inspireerivat ja motiveerivat tsitaati raamatust: "Motivatsiooni allikas" Sõltumata sellest, kas sa saad mingis asjas suurepäraseks, võid sa alati saada paremaks, kui sa hetkel oled. Ära...

Loe edasi 6158

Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. 15 tsitaati, mis annavad hoogu

15 tsitaati raamatust "Tuult tiibadesse. Tsitaadid, mis annavad hoogu".   Unistamine on palju tähtsam kui tarkus, sest tarkusel on piirid, aga unistamine on piiritu.  Albert Einstein Kui sul...

Loe edasi 2408