Silt: kirjandiabi

Tsitaat – kuidas tekstis (kirjandis, referaadis, uurimistöös) tsiteerida

Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist viitega autorile või allikale. Kirjandi kirjutaja ja kõnepidaja puutub tahes-tahtmata kokku vajadusega tsiteerida, sestap käsitlen täna...

Loe edasi 19782

Kirjandi sissejuhatus

Milleks on sissejuhatust vaja? Sissejuhatusega  äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu,  luuakse sobiv meeleolu   juhatatakse lugeja teema juurde   antakse eelteadmisi Sissejuhatuses puudub...

Loe edasi 12638

Kirjandi alustamine ja lõpetamine: temaatiline sissejuhatus ja järeldus lõppsõnas

Temaatiline sissejuhatus tähendab, et asud viivitamatult asja kallale. Viitad kohe pealkirjas nimetatule. Jätad kõrvale laiema tausta, aja ja koha kirjelduse, tsiteerimise, refereerimise. Näiteks...

Loe edasi 5540

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid NÄIDE 1 Loe hoolega pealkirja. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad).  Kui loed pealkirja „Kas kool teeb õnnelikuks?“ ja hakkad siis...

Loe edasi 35497

Kuidas kirjutada kokkuvõtet?

Kokkuvõtte koostamine on üks olulisi oskusi paljude inimeste elus, eriti tähtis on see aga kõigile õppuritele. Kuidas kirjutada kokkuvõtet? Vikerraadio 23. septembri “Keelesaates” andis...

Loe edasi 10667

Kirjandi lõpetus – 7 enim levinud veatüüpi

Kirjandi lõpetamisel tehtavad tavalisemad vead on järgmised: 1. Kirjandil puudub lõpetus. 2. Kirjandi lõpetusel pole sisuga mingit pistmist – on hakatud rääkima hoopis millestki muust, selle...

Loe edasi 4412

Kirjandi lõik

Kui võrrelda teksti loomist majaehitusega, siis saab öelda, et laused on teksti tellised, lõigud on tekstide ehitusplokid. Vormilõik on taandreast taandreani ulatuv tekstiosa; sisulõik mingi...

Loe edasi 4169

Teksti ülesehitus – lõik

 Üldjoontes jagunevad lõigud kahte liiki: sisulõigud ja sidelõigud.  Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Ta koosneb tuumlausest (tuummõttest ehk teesist) ja tugilausetest...

Loe edasi 8029

Arutluse liigid

Kui kirjandi kohta on mõtteid piisavalt kogutud ja peaidee olemas, tuleb ette võtta järgmine samm. Pead määratlema, kuidas soovid kirjandi üles ehitada. Selleks pead tundma teksti...

Loe edasi 4141

Argumentatsioon

Riigieksamikirjand on arutlev kirjand, seega on oluline selle kirjutamiseks vallata argumentatsiooni.  Argumentatsioon on väite tõestamine. Lihtsama kirjandi kirjutamiseks piisab sellest, kui...

Loe edasi 6890

Kirjandi teema ja pealkiri

Esimesena torkab silma kirjandi pealkiri. Pealkirja lugemise oskus on äärmiselt tähtis. Kõigepealt on kasulik mõelda, kas pealkiri viitab kitsamale või laiemale teemakäsitlusele.    Teemad...

Loe edasi 4958

Tees, teeskava

Mis on tees? Heal lapsel on mitu nime. Sama mõtet saab väljendada mitmeti, sama sõna teiste sõnade abil. Õppekirjanduses on sõna tees tähenduses kasutatud väljendeid tuumlause, peamõte,...

Loe edasi 8690

Kantseliit – üks levinud stiiliaps

„Mis asi see kantseliit nüüd õigupoolest oligi? Mingi materjal, millest büroohooneid tehakse? Et eterniit, terrasiit ja kantseliit? Või üks spetsiifiline kutsehaigus, tselluliidist ja...

Loe edasi 7557

Liitlause

Liitlause on niisugune lause, kus leidub vähemalt kaks öeldist. Liitlauset ei saa ära tunda selle järgi, et seal on koma. Kes seda teed läheb, astub pange. Liitlauset ei saa ära tunda ka selle...

Loe edasi 19611

Tekstiliigid ehk žanrid

Tekstiliigid ehk žanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. Inimesed omandavad oma kultuuri tekstiliikide määramise peaaegu märkamatult: enamasti teame,...

Loe edasi 13619

Kuidas tuua näiteid?

Miks näited vajalikud on? Abstraktne mõiste ei ava asja olemust. Teeside tõestamisel. Väidete toestamisel. Monotoonse teksti muutmisel vaheldusrikkamaks. Mida näidetena kasutada? Fakte...

Loe edasi 3850

Argument

Argument (ladina keeles ‘põhjend’) on praktikas kontrollitud ühetähenduslik otsustus või otsustuste süsteem, millele tugineb mingi otsustuse (kontseptsiooni, teooria) tõestus. Argumente...

Loe edasi 4764

Allegooria ehk mõistukõne

Allegooria on mõistukõne. Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist. Kindlasti on kõige enam allegooriat valmides, millest pärinevad ka mitmed tuntud allusioonid. Näiteks...

Loe edasi 7147

Allusioon

Allusioon on viide või varjatud vihje millelegi tekstivälisele, mida üldiselt teatakse-tuntakse.  Näiteks kui ütleme mõne väga raske ülesande kohta “võimatu missioon”, on see allusioon...

Loe edasi 4718

Stiilivead – argikeelsed väljendid

Argikeelsuse ehk kõnekeelsusena mõistetakse suulises suhtlemises kasutatavate sõnade, väljendite ja morfoloogiliste vormide rakendamist kirjatöös. Kuna kirjand peab olema kirjakeeles, siis...

Loe edasi 3679

Stiilivead

Kuna linke järgitakse üsna vähe, annan siinsamas ülevaate kirjandite stiilivigadest. Hindamisel lähtutakse sellest, kas stiiliviga on kerge või raske. Artikli aluseks on 2012. a eesti keele...

Loe edasi 6657

Stiilivead – liiasus

Liiasus tähendab, et kasutatakse mõnd ülearust sõna. See viga tuleneb sõnatähenduste vähesest tundmisest ja on üks levinud stiiliviga. Toon siin näiteid, et mõistet selgitada. Vigane lause:...

Loe edasi 3014

Tsitaat. Eesti 30 kõige populaarsemat tsitaati.

  Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart(-Georg) Meri, 1929-2006  oli eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992–2001 Mida suurem on vale,...

Loe edasi 15463

Kirjavahemärkide kasutus

PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad...

Loe edasi 6953

Tsitaatid emast

"Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu." autor teadmata "Ema on see, kes näitab sulle valgust, kui sina otsid pimedust." Grimaldos Robin "Ema, kui ta näeb, et viie inimese jaoks on vaid neli...

Loe edasi 9067

Õigesti ja õieti, enne ja ennem, vahel ja vahest, järgi ja järele

Enne või ennem ENNE tähendab ’varem’ või ’esmalt’: enne töö ja pärast lõbu enne meie ajaarvamist poiss jõudis kooli enne tunde ENNEM tähendab ’pigem’: ennem võib vats rebeneda,...

Loe edasi 25508

H või hh võõrsõnades

Ühe tähega kirjutatakse h pika täishääliku järel: stiihia, psüühika, papaaha täishäälikute vahel, kui seda hääldatakse lühikesena: abstraheerima, boheemlane   Kahe tähega...

Loe edasi 5599

F ja š võõrsõnades

f-i ja š õigekirjutus käib k, p, t, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. Seega pole hääldamisel lühikest f-i ega š-d olemas, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahega: efekt,...

Loe edasi 3235

Tsitaadid elust

Elu mõte on ainult elamine, mitte midagi rohkemat ega vähemat. Lihtsalt elamine. Ja see, et sa ei ela mööda, ei kuluta oma elu ära, vaid elad oma elu, realiseerides kõiki neid võimalusi, mis...

Loe edasi 6368

Kirjandi kirjutamine

Kirjandi kirjutamine  Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul...

Loe edasi 34321

Gi ja ki liited. Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi, koergi, kohvgi, kaevgi....

Loe edasi 16419

I ja j õigekiri

Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a. mater-jal mateeri-a, materi-aalne mil-jon staadi-on ports-jon sümpoosi-on...

Loe edasi 3705

Liiklustestid

Liiklustestid on interaktiivne abivahend liiklusteooria eksamiks valmistujale. Testid aitavad kontrollida ja kinnistada oma liiklusteadmisi ning valmistuda riiklikuks teooriaeksamiks. Ülesannete...

Loe edasi 5768

Tühikute kasutamise reeglid

Pane tähele! Igale kirjavahemärgile järgneb üks tühik. Ühegi kirjavahemägi ees ei ole tühikut: punkt, koma, koolon, semikoolon, sidekriips, küsi- ja hüüumärk järgnevad kohe sõnale,...

Loe edasi 6180

Hüüumärk

Hüüumärk pannakse: -hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! -üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; -sõna...

Loe edasi 4559

Tsitaat: “Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.”

John F Kennedy 7 tsitaati Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna. Kui vaba ühiskond ei suuda aidata arvukaid vaeseid, siis ei suuda ta päästa ka väheseid rikkaid. Mida...

Loe edasi 4483

Numbrite kirjutamine ja arvsõnade kirjutamine

Kuupäevavahemiku väljendamiseks on järgmised võimalused: Näitus on lahti 5.–26. mail = 5.–26. maini = 5. kuni 26. maini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips.) Kahe järjestikuse päeva puhul...

Loe edasi 16948

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark,...

Loe edasi 5009

Mõtlematult lendu lastud sõnad

Ükskord üks vanemas eas mees levitas kuulujuttu enda noorest naabrimehest, et too olevat varas. Mõne aja pärast vahistati noor naabrimees kahtlustusega varguse toimepanekust. Mõne päeva...

Loe edasi 9096

Motivatsiooni tsitaadid

20 inspireerivat ja motiveerivat tsitaati raamatust: "Motivatsiooni allikas" Sõltumata sellest, kas sa saad mingis asjas suurepäraseks, võid sa alati saada paremaks, kui sa hetkel oled. Ära...

Loe edasi 6853

Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. 15 tsitaati, mis annavad hoogu

15 tsitaati raamatust "Tuult tiibadesse. Tsitaadid, mis annavad hoogu".   Unistamine on palju tähtsam kui tarkus, sest tarkusel on piirid, aga unistamine on piiritu.  Albert Einstein Kui sul...

Loe edasi 3011