AINETE SEGUNEMINE JA LAHUSTUMINE Kahe või enama aine segamisel saame segu. Üks aine+teine aine=segu Lahus koosneb ühest või mitmest lahustunud ainest ja lahustist. Lahustunud aine+lahusti= lahus (nt sool+vesi=soolvesi) Lahuses... Loe edasi 5255
KALAD JA KONNAD Kala kehakuju on seoses vee-eluviisiga voolujooneline, külgedelt kokkusurutud, et võimaldada tal vees väiksema energiakuluga edasi liikuda. Enamikul kaladel on limane soomuskate, mis vähendab... Loe edasi 10807
LINDUDE KOHASTUMINE LENDAMISEKS Lendamisega on kõige paremini kohastunud linnud. Neil on selleks tiivad, mille langetamine tõstab neid ülespoole ja mille tõstmine viib edasi. Tiibu panevad liikuma lennulihased. Lindude keha on... Loe edasi 6097
PUTUKAD JA TEISED LENDAVAD LOOMAD Õhku kasutavad edasiliikumiseks ka putukad ja nahkhiired. Putukatel on tavaliselt kaks paari kilejaid tiibu, mida panevad liikuma lennulihased. Nahkhiirel ja lendoraval on lendamiseks lennus. Eesti... Loe edasi 11122
Tundra TUNDRA Loe lisaks: Tundra Tundrakliima Tundra nimetus pärineb soome keelest, tunturi tähendab puudeta künkaid ja mägesid. Lähisarktilises ja arktilises kliimavöötmes esinevad puudeta... Loe edasi 7179
PINNAMOOD JA INIMTEGEVUS Inimtegevus pinnamoe kujundamisel Kunagi mandrijää poolt tekitatud pinnavormid on pidevas muutumises, sest neid vormivad ümber nii lainetav, voolav kui ka seisev vesi. Maastik muutub ka... Loe edasi 6111
RABATAIMED Rabas moodustavad turbasamblad tiheda taimevaiba ning neid esineb palju liike, mis võivad kõik erinevat värvi olla. Teised rabas kasvavad taimed peavad kogu aeg tihedalt kasvavate turbasammaldega... Loe edasi 11905
MANDRID JA MAAILMAJAOD Maakera pinnast moodustab maismaa ühe kolmandiku ning ülejäänu on kaetud veega. Mandrid Manner on suur veega ümbritsetud maismaa-ala ning neid on kokku kuus: Euraasia, Aafrika,... Loe edasi 52496
ELU ERINEVATES KESKKONNATINGIMUSTES Erinevad elusolendid vajavad eluks erinevaid tingimusi. Kliima on teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaline ilmastik ja põhjustab suurimaid elutingimuste erinevusi maakeral. Maailma loodusvööndid... Loe edasi 11898
ELU VIHMAMETSADES Maakera palavvöötme lopsakaid rohkete sademetega metsi nimetatakse vihmametsadeks. Suurimad vihmametsaalad paiknevad Amazonase ja Kongo jõgikondades ning Kagu-Aasia saarestikes. Vihmametsades on... Loe edasi 12120
EESTI Eestimaa on meie kodumaa. Eesti pealinn on Tallinn. Siin elab 1,29 miljonit inimest. Eesti riigikeel on eesti keel. Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esialgsetel andmetel elab Eestis püsivalt... Loe edasi 15669
KALAD JA KAHEPAIKSED KALAD: Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed... Loe edasi 16303
LINNUD Linnud on keelikloomade klass, kes kuulub selgroogsete hulka. Lindudel on iseloomulik võime lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks. Lindude ninamik on arenenud... Loe edasi 16071
Hunt ja rebane Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi... Loe edasi 21682
LINNUD TALVEL Paljud meie rändlinnud peavad aga ära lendama, sest ei jätku toitu. Tihased, puukoristajad, pasknäärid jäävad talveks meile. Neid nimetame paigalindudeks. Nemad on peitnud näljakustutuseks... Loe edasi 27535
ELUS JA ELUTA Loomad ja taimed ja seened on elus. Nad kuuluvad eluslooduse hulka. Kõik nad: hingavad toituvad kasvavad liiguvad paljunevad. Eluta on päike, õhk, vesi, kivid, asjad ning esemed ja materjalid.... Loe edasi 19530
Loomade ebaharilik sõprus (pildigalerii) Kuigi enamasti sõbrunevad loomad ja linnud oma liigikaaslastega, esineb looduses siiski sõprussuhteid, mis ületavad liikide piirid. Loe edasi 3533
Talvine pööripäev Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, millal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.... Loe edasi 8401
Suvine pööripäev Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev. Päike... Loe edasi 4912
Tihane võib teha mao häält Kui tihase pesale läheneb mõni vaenlane, hakkab lind sisisema nagu madu. Mõnikord lähebki tal sel moel korda vaenlane minema peletada. Linnu niisugust käitumist nimetatakse akustiliseks... Loe edasi 4229