Silt: Mehaanika

*Sisukord. Mehaanika

Füüsika Füüsika. MEHAANIKA  II KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Mehaanika põhiülesanne Punktmass kui keha mudel  Koordinaadid. Taustsüsteem Trajektoor. Teepikkus. Nihe Kinemaatika...

Loe edasi 13 tuh

Punktmass kui keha mudel

Punktmass on üks enamlevinud füüsika üldmudelitest. Punktmassina kirjeldatakse keha, mille mõõt­med võib antud liikumisoleku juures arvesse võtmata jätta – keha mass kujutatakse...

Loe edasi 5 tuh

KOORDINAADID. TAUSTSÜSTEEM

Koordinaatide abil määratakse mistahes keha või punkti asukoht ruumis. Tavaliselt kasutatakse keha asukoha määramiseks rist­koor­di­naatide süsteemi, mis moodustub kolmest omavahel ristuvast...

Loe edasi 4 tuh

TRAJEKTOOR. TEEPIKKUS. NIHE

Joont, mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nimetatakse teepikkuseks ehk läbitud teeks. Vektorit, mis ühendab keha liikumise alguspunkti liikumise...

Loe edasi 6 tuh

KINEMAATIKA

Kinemaatika on mehaanika haru, mis uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis süvenemata liikumise põh­jus­tesse.

Loe edasi 4 tuh

MEHAANILINE LIIKUMINE

Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine aja jooksul teiste kehade suhtes. Mehaaniline liikumine on pidev nii ajas kui ruumis see tähendab, et liikumine võtab alati aega ja keha peab läbima...

Loe edasi 4 tuh

MEHAANILISE LIIKUMISE LIIGID

Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks. Kulgliikumise kirjeldamisel kasutatakse keha (kui kuju ja mõõtmetega objekti) asemel punktmassi....

Loe edasi 5 tuh

KIIRUS

Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavat nihet (või läbitavat teepikkust): kus  on keha poolt sooritatud nihe (asukoha muutus ruumis  ning  ja  on...

Loe edasi 4 tuh

KESKMINE KIIRUS

Keskmise kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud kogunihe (koguteepikkus) jagada kogu teeloleku ajaga: Keskmine kiirus iseloomustab keha poolt terve liikumise kestel ajaühikus keskmiselt...

Loe edasi 4 tuh

HETKKIIRUS

Hetkkiiruse leidmiseks tuleb valida võimalikult lühike ajahetk, mille jooksul keha kiirus muutuda ei jõua ning kus keha liikumist võib lugeda ühtlaseks ja sirgjooneliseks. Hetkkiiruse suund (vt...

Loe edasi 5 tuh

LIIKUMISE SUHTELISUS

Kuna keha liikumist kirjeldatakse alati teis(t)e keha(de) suhtes, siis on keha liikumine (kiirus) erinevate kehade suhtes erinev. Selle pärast öeldaksegi, et keha liikumine on suhteline. Erandiks...

Loe edasi 4 tuh

KIIRUSTE LIITMINE

Kui keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja see taustsüsteem liigub mingi teise taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis keha kiirus teises taustsüsteemis avaldub: NB! Kui keha ja...

Loe edasi 3 tuh

KEHADE SUHTELINE KIIRUS

Kui üks keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja teine keha liigub sama taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis esimese keha kiirus teise suhtes avaldub: NB! Kui kehad liiguvad...

Loe edasi 3 tuh

LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST

Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asu­kohavektorite ja muu­duna: Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda...

Loe edasi 4 tuh

LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL

Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus (tasandil) - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja...

Loe edasi 4 tuh

LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL

Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha...

Loe edasi 4 tuh

ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE. KIIRENDUS

Kui keha läbiv mistahes võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused, nimetatakse liikumist mitte­üht­laseks liikumiseks. Mitteühtlase liikumise erivormiks on ühtlaselt muutuv liikumine....

Loe edasi 11 tuh

Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval liikumisel

Kiiruse võrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha kiiruse muutumist ajas: kus (tasandil) - keha kiirusvektor (kiirus) suvaliselt ajahetkel t, - keha kiirus  vaatluse alghetkel (algkiirus) ja -...

Loe edasi 7 tuh

KIIRUSE GRAAFIK JA LÄBITUD TEEPIKKUS/NIHE

Liikugu keha ajavahemikul Δt=t2-t1 ühtlase kiirusega v0x. Sellise liikumise korral on keha kiiruse võrrand, vx=v0x, sest ühtlasel liikumisel ax=0 ja  vx=v0x ning selle kiiruse graafikuks on...

Loe edasi 4 tuh

Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel

Leiame graafilise integreerimise meetodi abil valemi nihke leidmiseks ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel. Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on: Vaatleme...

Loe edasi 3 tuh

Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel

Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus sirgel - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja -...

Loe edasi 4 tuh

Liikumisgraafik ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel

Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt muutuvalt sirgjooneliselt liikuva...

Loe edasi 3 tuh

Vaba langemine. Vaba langemise kiirendus

Kõige tüüpilisemaks (muutumatu) kiirendusega liikumise näiteks on kehade vaba langemine. Juba XVII sajandil tõestas Galileo Galilei, et kõik kehad, kui neid miski ei takista, langevad maapinna...

Loe edasi 9 tuh

Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel

Kõik kehad, mis liiguvad vertikaalsihis – see tähendab suunaga Maapinnalt üles või alla – ja neile ei mõju ühtegi teist jõudu peale Maa raskusjõu (gravitatsiooni), liiguvad ühtlaselt...

Loe edasi 3 tuh

Erisihiliste liikumiste sõltumatus

Kuna kiirus ja kiirendus on mõlemad vektorid, siis on võimalik nad (samuti neid sisaldavad avaldised) jagada mooduliteks (komponentideks, koordinaatideks), kasutades selleks põhikooli...

Loe edasi 4 tuh

Dünaamika

Dünaamika on mehaanika haru, mis tegeleb liikumise põhjuste selgitamisega – kuidas liikumine tekib ning kuidas see erinevate mõjude tagajärjel muutub.

Loe edasi 4 tuh

Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused

Keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale...

Loe edasi 3 tuh

Newtoni I seadus

Newtoni I seadus on tuntud ka kui inertsiseadus, mis sätestab, et keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud...

Loe edasi 4 tuh

Liikumishulk (impulss)

Newton võttis keha liikumisoleku kirjeldamiseks kasutusele mõiste liikumishulk (kasutatakse ka mõistet impulss): kus p – liikumishulk, m – keha mass; v – keha kiirus (m/s) Liikumishulga...

Loe edasi 4 tuh

Mass

Keha mass on füüsikaline suurus, mis klassikalises mehaanikas iseloomustab keha omadust säilitada tema liikumsiolekut vastastikmõjus teiste kehadega, seepärast öeldakse ka, et keha mass on keha...

Loe edasi 6 tuh

Newtoni II seadus. Jõud

Keha kiirus muutub, kui temale mõjuvad teised kehad. Jõud on füüsikaline suurus, mis ise­loo­mus­tab keha liikumisoleku muutust ajas: kus Δp=p2-p1=m(v2-v1) – on keha liikumisoleku muutus...

Loe edasi 5 tuh

Newtoni III seadus

Newtoni III seaduse kohaselt mõjutavad kaks teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ehk valemina: Tähistades jõu, millega I keha mõjutab II: – ning jõu,...

Loe edasi 5 tuh

Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud

Kui keha on samaaegselt vastastikmõjus mitme kehaga, siis võrdub tema liikumise kiirendus nende kehade poolt põhjustatud kiirenduste, millega keha liiguks teiste kehade mõjude puudumisel,...

Loe edasi 9 tuh

Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism

Kehad ei ole vastastikmõjus ainult omavahel vaid ka ümbritseva keskkonnaga. Seega mõjutab keskkond temas asuvaid (liikuvaid) kehi takistusjõuga, mis avaldab mõju kehade liikumisele. Takistusjõu...

Loe edasi 4 tuh

Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus

Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb kõikide massi omavate osakeste (vahel) ning avaldub alati kehade vahelise tõmbumisena. Kahe keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud on võrdeline kehade...

Loe edasi 8 tuh

Raske ja inertne mass

Mehaanikas on suurusel „mass“ kaks olemuslikku tähendust. Ühest küljest on keha mass füüsikaliseks suuruseks, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema...

Loe edasi 4 tuh

Raskusjõud. Vaba langemise kiirendus

Raskusjõud on gravitatsioonilise vastastikmõju avaldumisvorm, kus üheks graviteeruvaks kehaks on Maa (või mõni teine planeet või taevakeha). Maa poolt kehale massiga m avaldatava raskusjõu...

Loe edasi 7 tuh

Keha kaal. Kaalutus

Jõudu, millega keha mõjutab alust millel ta lebab või riputusvahendit, mille külge on ta kinnitatud, nimetatakse keha kaaluks.   Keha kaal on oma olemuselt elastsusjõud, mis tekib aluses...

Loe edasi 9 tuh

Rõhumisjõud. Toereaktsioon. Rõhk

Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. Jõudu, millega teine keha tulenevalt Newtoni III seadusest rõhumisjõu tõttu vastu mõjutab,...

Loe edasi 7 tuh

Deformatsioon. Deformatsiooni liigid. Elastsusjõud

Liikumisi, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused, nimetatakse keha kuju muutumiseks ehk deformatsiooniks. Deformatsioon tekib reeglina nii, et keha mingi tahk fikseeritakse ja...

Loe edasi 6 tuh

Hooke’i seadus. Jäikustegur

Hooke’i seaduse kohaselt on kehas (tõmbe- või survedeformatsioonil) tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga so keha joonmõõtmete muutusega: kus F – kehas survel/tõmbel...

Loe edasi 10 tuh

Hõõrdejõud ja hõõrdetegur

Kui kaks keha on kokkupuutes ning nad püüavad teineteise suhtes liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud, mis takistab nende kehade liikumist. Ka hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega –...

Loe edasi 18 tuh

Tiirlemine ja pöörlemine

Pöörlemine ehk rotatsioon on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkte, mis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje. Keha kõik teised punktid liiguvad ümber...

Loe edasi 6 tuh

Kiirus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel

Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse lii­ku­mist, kus keha liigub ringjoonelisel trajek­too­ril ning tema kiiruse mooduli väärtus (joonkiirus) ajas ei muu­tu. v1 = v2 = v3 = v4 =...

Loe edasi 4 tuh

Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel

Kui keha liigub ühtlase joonkiirusega mööda ringjoone kaart,  liigub ta ometigi kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. Saab näidata, et ühtlaselt ja ringjooneliselt liikuva keha...

Loe edasi 4 tuh

Orbitaalliikumine. Kepleri seadused

Kui anda Maapinnalt üles tõstetud kehale mingi­su­gune horisondi sihiline algkiirus, siis kukub ta ta­va­li­selt mõne aja pärast maha. Keha lendab seda kau­ge­male, mida suurem on tema...

Loe edasi 4 tuh

Võnkumine kui perioodiline liikumine

Mehhaanikas nimetatakse võnkumisteks sellist liikumist, mis kordub kindlate ajavahemike tagant täpselt või ligikaudselt. Võnkumiste tekkimiseks peavad olema täidetud kolm tingimust: (1)...

Loe edasi 4 tuh

Hälve. Amplituud

Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus kehale mõjuvad jõud on tasakaalustatud. Tasa­kaa­luasendis seisab keha kas paigal või liigub inertsist tulenevalt maksimaalse kiirusega. Hälve...

Loe edasi 5 tuh

Võnkeperiood, -sagedus, -faas

Võnkeperiood – aeg, mis kulub kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkesagedus iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavate võngete arvu Kus T – võnkeperiood, Δt – võnkumisaeg, N –...

Loe edasi 7 tuh

Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine

Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t) siis öeldakse, et tegu on...

Loe edasi 5 tuh

Pendel

Pendel on füüsikaline mudel, mis kirjeldab raskusjõu mõjul võnkuvat keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada...

Loe edasi 4 tuh

Energia muundumine võnkumisel

Kui võnkuda saav süsteem tasakaalust välja viia, suu­re­neb selle süsteemi me­haa­niline (potent­siaal­ne) energia süsteemiga teh­ta­va töö arvelt. Amplituudasendis on tao­lise...

Loe edasi 4 tuh

Resonants

Kui tekitada süsteemis perioo­di­liselt muutuva välisjõu mõjul võnkumine, siis hakkab võn­ku­miste amplituud aja kulgemisel kasvama kuni saavutab teatud aja möödudes mingisuguse...

Loe edasi 5 tuh

Lained

Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste...

Loe edasi 3 tuh

Piki- ja ristlained

Laineid liigitatakse selle põhjal milline on osakeste võnkesiht võrreldes laine levimise sihiga: Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nimetatakse lainet pikilaineks. Heli (hääl) on...

Loe edasi 8 tuh

Lainefront. Kera- ja tasalained

Võnkumine, nagu mistahes muugi liikumine, ei saa keskkonnas levida hetkega vaid selleks kulub mingi aeg. Piiri, kuhu keskkonna häiritus esimese laine näol jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks....

Loe edasi 4 tuh

Seisulaine

Lainetuse eriliseks vormiks on seisulaine. Seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu.   VIDEO: Seisulaine

Loe edasi 3 tuh

Lainet iseloomustavad suurused

Kuna laine kujutab endast võnkumiste levimist, siis kasutatakse nende kirjeldamisel peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral: Hälve (x) – keskkonna osakese (ka laineosake) kaugus...

Loe edasi 3 tuh

Lainete sirgjooneline levimine

Mõttelist joont, mis kirjeldab lainega kaasneva energia levimist, nimetatakse kiireks. Kiir on igas ruumipunktis risti laine­fron­diga. Ühtlases keskkonnas on kiired suunatud sirgjooned –...

Loe edasi 2 tuh

Vari

Homogeenses keskkonnas levib laine sirgjooneliselt – seega tekib tema teele jääva tõkke taha piir­kond, kus lainetust ei ole. Seda piirkonda nimetatakse varjuks.

Loe edasi 3 tuh

Huygensi printsiip

Huygensi printsiibi kohaselt on iga keskkonnapunkt, milleni antud hetkel lained on jõudnud, ise elementaarlainete allikaks. Kõikide elementaarlainete mähispind ongi järgnevale ajahetkele vastav...

Loe edasi 4 tuh

Lainete peegeldumine

Jõudes kahe keskkonna lahutuspinnale, muudab laine seal oma levimise suunda. Kui laine pöördub la­hu­tuspinnalt tagasi algsesse ehk lähtekeskkonda, nime­ta­tak­se seda nähtust lainete...

Loe edasi 4 tuh

Lainete murdumine

Kui lained jõuavad kahe keskkonna lahutuspinnale, muudavad nad seal oma levimissuunda. Kui lained lähevad läbi lahutuspinna teise keskkonda, nimetatakse seda nähtust lainete murdumiseks....

Loe edasi 3 tuh

Lainete interferents

On kindlaks tehtud, et (absoluutselt) elastsete kehade korral ei mõjuta tõmbe- või surve­de­for­mat­sioon ühes suunas kehade elastseid omadusi teistes suundades – seetõttu ei avalda laine...

Loe edasi 7 tuh

Lainete difraktsioon

Kui laine levimise teele ette jääva tõkke mõõtmed on samas suurusjärgus laine lainepikkusega, eirab laine tõkkel oma sirgjoonelist levimist ning kandub tõkke taha – seda nähtust...

Loe edasi 3 tuh

Lainete polarisatsioon

Kui lainete peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon leiavad aset nii piki- kui ristlainetega, siis ristlainetel on veel üks omadus, mis pikilainetel puudub – polarisatsioon....

Loe edasi 3 tuh

Doppleri efekt

Doppleri efektist nimetatakse nähtust, kus liikuva laineallika poolt tekitatava laine sagedus sõltub laineallika liikumisest vastuvõtja suhtes: kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt...

Loe edasi 7 tuh

Liikumishulga (impulsi) jäävuse seadus

Liikumishulk (impulss) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisolekut: kus p – liikumishulk, m – mass, kiirus Kui keha liikumishulk ajas muutub, liigub see keha kiirendusega, mida...

Loe edasi 8 tuh

Põrgete liigid

Liikumishulga jäävuse seaduse rakendamisel puutume kokku kehade põrgete erinevate liikidega: Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad...

Loe edasi 3 tuh

Reaktiivliikumine

Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja teh­ni­kas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suu­re kiirusega väljuvad gaasid....

Loe edasi 5 tuh

Ideaalse gaasi rõhk

Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; (3) molekulide vahel puudub...

Loe edasi 6 tuh

Töö. Energia

Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel...

Loe edasi 3 tuh

Mehaaniline töö. Võimsus

Kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul selle jõu sihis, siis öeldakse, et see jõud teeb keha liigutamiseks mehaanilist tööd kus A – mehaaniline töö, F – keha liigutav jõud, s – jõu...

Loe edasi 6 tuh

Mehaaniline energia

Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha mehaanilist tööd, nimetatakse selle keha (süsteemi) mehaaniliseks energiaks. Kui keha või süsteemi mehaaniline...

Loe edasi 4 tuh

Kineetiline energia

Selleks, et muuta keha liikumisolekut (kiirust), peab sellele kehale mõjuma jõud – järelikult keha liikumisoleku muutmiseks tehakse mehaanilist tööd. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab...

Loe edasi 3 tuh

Kineetilise energia muutumine ja mehaaniline töö

Kui keha kineetiline energia muutub, on see märk sellest, et tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha kineetiline energia suureneb, teevad kehaga tööd välisjõud: Kui keha kineetiline...

Loe edasi 3 tuh

Potentsiaalne energia

Selleks, et muuta ühe keha asendit teise suhtes (või ka keha kuju), peab sellele kehale mõjuma mingisugune jõud, mis keha liigutab. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade vastastikkuse...

Loe edasi 3 tuh

Potentsiaalse energia muutumine ja mehaaniline töö

Samuti kui keha kineetilise energia muutus, on ka potentsiaalse energia muutumine märk sellest, et kehaga tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha potentsiaalne energia väheneb, teevad...

Loe edasi 3 tuh

Raskusjõu potentsiaalne energia

Selleks, et tõsta maapinnal asuvat keha, mille mass on m kõrgusele h, tuleb kehale rakendada jõud, mis on arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, aga suunalt sellega vastupidine. F=-mg...

Loe edasi 3 tuh

Elastsusjõu potentsiaalne energia

Kui kehale mõjub deformeeriv jõud ning keha pikkus selle tulemusena muutub, siis teeb keha deformeeriv jõud tööd kehas tekkiva elastsusjõu ületamiseks. Kui lugeda deformeerimata keha...

Loe edasi 3 tuh

Mehaanilise energia jäävuse seadus

Keha (süsteemi) mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha(de) kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. Süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv suurus. See tähendab, et keha...

Loe edasi 4 tuh

Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks

Lisaks mehaanilisele liikumisele tegeleb füüsika veel paljude teiste loodusnähtustega – soojus­näh­tustega, valgusnähtustega, helinähtustega, elektri- ja magnetnähtustega jne. Kõik...

Loe edasi 5 tuh

Pöördliikumine ja jõud

Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist. Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Jõuga...

Loe edasi 6 tuh

Pöörlemisteljega keha tasakaal

Pöörlemistelge omav keha on tasakaalus (puudub väline jõumoment) kui temale mõjuvate jõumo­mentide summa on võrdne nulliga: kus F1, F2, F3, … FN on kehale mõjuvad jõud õlgadega vastavalt...

Loe edasi 3 tuh

Impulsimoment

Keha rigjoonelise liikumise korral kasutatakse keha liikumisoleku kirjeldamiseks lisaks keha liikumshulgale (p=mv) ka tema impulsimomenti. Kui keha, mille mass on m liigub jääva joonkiirusega v...

Loe edasi 5 tuh

Impulsimomendi jäävuse seadus

Pöördliikumisel kehtib impulsimomendi jäävuse seadus, mille kohaselt kui ringliikumises olevale (tiirlevale või pöörlevale) kehale ei mõju välist jõumomenti, on keha impulsimoment jääv...

Loe edasi 4 tuh