*Sisukord. Mehaanika Füüsika Füüsika. MEHAANIKA II KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Mehaanika põhiülesanne Punktmass kui keha mudel Koordinaadid. Taustsüsteem Trajektoor. Teepikkus. Nihe Kinemaatika... Loe edasi 11854
Punktmass kui keha mudel Punktmass on üks enamlevinud füüsika üldmudelitest. Punktmassina kirjeldatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumisoleku juures arvesse võtmata jätta – keha mass kujutatakse... Loe edasi 4280
KOORDINAADID. TAUSTSÜSTEEM Koordinaatide abil määratakse mistahes keha või punkti asukoht ruumis. Tavaliselt kasutatakse keha asukoha määramiseks ristkoordinaatide süsteemi, mis moodustub kolmest omavahel ristuvast... Loe edasi 4023
TRAJEKTOOR. TEEPIKKUS. NIHE Joont, mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nimetatakse teepikkuseks ehk läbitud teeks. Vektorit, mis ühendab keha liikumise alguspunkti liikumise... Loe edasi 4999
KINEMAATIKA Kinemaatika on mehaanika haru, mis uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis süvenemata liikumise põhjustesse. Loe edasi 3695
MEHAANILINE LIIKUMINE Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine aja jooksul teiste kehade suhtes. Mehaaniline liikumine on pidev nii ajas kui ruumis see tähendab, et liikumine võtab alati aega ja keha peab läbima... Loe edasi 3901
MEHAANILISE LIIKUMISE LIIGID Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks. Kulgliikumise kirjeldamisel kasutatakse keha (kui kuju ja mõõtmetega objekti) asemel punktmassi.... Loe edasi 4361
KIIRUS Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavat nihet (või läbitavat teepikkust): kus on keha poolt sooritatud nihe (asukoha muutus ruumis ning ja on... Loe edasi 3781
KESKMINE KIIRUS Keskmise kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud kogunihe (koguteepikkus) jagada kogu teeloleku ajaga: Keskmine kiirus iseloomustab keha poolt terve liikumise kestel ajaühikus keskmiselt... Loe edasi 3508
HETKKIIRUS Hetkkiiruse leidmiseks tuleb valida võimalikult lühike ajahetk, mille jooksul keha kiirus muutuda ei jõua ning kus keha liikumist võib lugeda ühtlaseks ja sirgjooneliseks. Hetkkiiruse suund (vt... Loe edasi 4282
LIIKUMISE SUHTELISUS Kuna keha liikumist kirjeldatakse alati teis(t)e keha(de) suhtes, siis on keha liikumine (kiirus) erinevate kehade suhtes erinev. Selle pärast öeldaksegi, et keha liikumine on suhteline. Erandiks... Loe edasi 4023
KIIRUSTE LIITMINE Kui keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja see taustsüsteem liigub mingi teise taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis keha kiirus teises taustsüsteemis avaldub: NB! Kui keha ja... Loe edasi 3131
KEHADE SUHTELINE KIIRUS Kui üks keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja teine keha liigub sama taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis esimese keha kiirus teise suhtes avaldub: NB! Kui kehad liiguvad... Loe edasi 3041
LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite ja muuduna: Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda... Loe edasi 4131
LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus (tasandil) - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja... Loe edasi 3317
LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha... Loe edasi 3956
ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE. KIIRENDUS Kui keha läbiv mistahes võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused, nimetatakse liikumist mitteühtlaseks liikumiseks. Mitteühtlase liikumise erivormiks on ühtlaselt muutuv liikumine.... Loe edasi 9765
Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval liikumisel Kiiruse võrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha kiiruse muutumist ajas: kus (tasandil) - keha kiirusvektor (kiirus) suvaliselt ajahetkel t, - keha kiirus vaatluse alghetkel (algkiirus) ja -... Loe edasi 6322
KIIRUSE GRAAFIK JA LÄBITUD TEEPIKKUS/NIHE Liikugu keha ajavahemikul Δt=t2-t1 ühtlase kiirusega v0x. Sellise liikumise korral on keha kiiruse võrrand, vx=v0x, sest ühtlasel liikumisel ax=0 ja vx=v0x ning selle kiiruse graafikuks on... Loe edasi 3736
Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Leiame graafilise integreerimise meetodi abil valemi nihke leidmiseks ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel. Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on: Vaatleme... Loe edasi 3033
Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus sirgel - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja -... Loe edasi 3786
Liikumisgraafik ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt muutuvalt sirgjooneliselt liikuva... Loe edasi 3241
Vaba langemine. Vaba langemise kiirendus Kõige tüüpilisemaks (muutumatu) kiirendusega liikumise näiteks on kehade vaba langemine. Juba XVII sajandil tõestas Galileo Galilei, et kõik kehad, kui neid miski ei takista, langevad maapinna... Loe edasi 8188
Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Kõik kehad, mis liiguvad vertikaalsihis – see tähendab suunaga Maapinnalt üles või alla – ja neile ei mõju ühtegi teist jõudu peale Maa raskusjõu (gravitatsiooni), liiguvad ühtlaselt... Loe edasi 3080
Erisihiliste liikumiste sõltumatus Kuna kiirus ja kiirendus on mõlemad vektorid, siis on võimalik nad (samuti neid sisaldavad avaldised) jagada mooduliteks (komponentideks, koordinaatideks), kasutades selleks põhikooli... Loe edasi 3557
Dünaamika Dünaamika on mehaanika haru, mis tegeleb liikumise põhjuste selgitamisega – kuidas liikumine tekib ning kuidas see erinevate mõjude tagajärjel muutub. Loe edasi 3554
Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused Keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale... Loe edasi 2946
Newtoni I seadus Newtoni I seadus on tuntud ka kui inertsiseadus, mis sätestab, et keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud... Loe edasi 3366
Liikumishulk (impulss) Newton võttis keha liikumisoleku kirjeldamiseks kasutusele mõiste liikumishulk (kasutatakse ka mõistet impulss): kus p – liikumishulk, m – keha mass; v – keha kiirus (m/s) Liikumishulga... Loe edasi 3841
Mass Keha mass on füüsikaline suurus, mis klassikalises mehaanikas iseloomustab keha omadust säilitada tema liikumsiolekut vastastikmõjus teiste kehadega, seepärast öeldakse ka, et keha mass on keha... Loe edasi 5674
Newtoni II seadus. Jõud Keha kiirus muutub, kui temale mõjuvad teised kehad. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: kus Δp=p2-p1=m(v2-v1) – on keha liikumisoleku muutus... Loe edasi 4777
Newtoni III seadus Newtoni III seaduse kohaselt mõjutavad kaks teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ehk valemina: Tähistades jõu, millega I keha mõjutab II: – ning jõu,... Loe edasi 4299
Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud Kui keha on samaaegselt vastastikmõjus mitme kehaga, siis võrdub tema liikumise kiirendus nende kehade poolt põhjustatud kiirenduste, millega keha liiguks teiste kehade mõjude puudumisel,... Loe edasi 7892
Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism Kehad ei ole vastastikmõjus ainult omavahel vaid ka ümbritseva keskkonnaga. Seega mõjutab keskkond temas asuvaid (liikuvaid) kehi takistusjõuga, mis avaldab mõju kehade liikumisele. Takistusjõu... Loe edasi 3432
Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb kõikide massi omavate osakeste (vahel) ning avaldub alati kehade vahelise tõmbumisena. Kahe keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud on võrdeline kehade... Loe edasi 7039
Raske ja inertne mass Mehaanikas on suurusel „mass“ kaks olemuslikku tähendust. Ühest küljest on keha mass füüsikaliseks suuruseks, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema... Loe edasi 4120
Raskusjõud. Vaba langemise kiirendus Raskusjõud on gravitatsioonilise vastastikmõju avaldumisvorm, kus üheks graviteeruvaks kehaks on Maa (või mõni teine planeet või taevakeha). Maa poolt kehale massiga m avaldatava raskusjõu... Loe edasi 5909
Keha kaal. Kaalutus Jõudu, millega keha mõjutab alust millel ta lebab või riputusvahendit, mille külge on ta kinnitatud, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal on oma olemuselt elastsusjõud, mis tekib aluses... Loe edasi 8735
Rõhumisjõud. Toereaktsioon. Rõhk Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. Jõudu, millega teine keha tulenevalt Newtoni III seadusest rõhumisjõu tõttu vastu mõjutab,... Loe edasi 6786
Deformatsioon. Deformatsiooni liigid. Elastsusjõud Liikumisi, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused, nimetatakse keha kuju muutumiseks ehk deformatsiooniks. Deformatsioon tekib reeglina nii, et keha mingi tahk fikseeritakse ja... Loe edasi 5990
Hooke’i seadus. Jäikustegur Hooke’i seaduse kohaselt on kehas (tõmbe- või survedeformatsioonil) tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga so keha joonmõõtmete muutusega: kus F – kehas survel/tõmbel... Loe edasi 9574
Hõõrdejõud ja hõõrdetegur Kui kaks keha on kokkupuutes ning nad püüavad teineteise suhtes liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud, mis takistab nende kehade liikumist. Ka hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega –... Loe edasi 16874
Tiirlemine ja pöörlemine Pöörlemine ehk rotatsioon on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkte, mis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje. Keha kõik teised punktid liiguvad ümber... Loe edasi 5527
Kiirus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha liigub ringjoonelisel trajektooril ning tema kiiruse mooduli väärtus (joonkiirus) ajas ei muutu. v1 = v2 = v3 = v4 =... Loe edasi 3652
Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel Kui keha liigub ühtlase joonkiirusega mööda ringjoone kaart, liigub ta ometigi kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. Saab näidata, et ühtlaselt ja ringjooneliselt liikuva keha... Loe edasi 3552
Orbitaalliikumine. Kepleri seadused Kui anda Maapinnalt üles tõstetud kehale mingisugune horisondi sihiline algkiirus, siis kukub ta tavaliselt mõne aja pärast maha. Keha lendab seda kaugemale, mida suurem on tema... Loe edasi 3240
Võnkumine kui perioodiline liikumine Mehhaanikas nimetatakse võnkumisteks sellist liikumist, mis kordub kindlate ajavahemike tagant täpselt või ligikaudselt. Võnkumiste tekkimiseks peavad olema täidetud kolm tingimust: (1)... Loe edasi 3505
Hälve. Amplituud Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus kehale mõjuvad jõud on tasakaalustatud. Tasakaaluasendis seisab keha kas paigal või liigub inertsist tulenevalt maksimaalse kiirusega. Hälve... Loe edasi 4523
Võnkeperiood, -sagedus, -faas Võnkeperiood – aeg, mis kulub kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkesagedus iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavate võngete arvu Kus T – võnkeperiood, Δt – võnkumisaeg, N –... Loe edasi 6539
Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t) siis öeldakse, et tegu on... Loe edasi 4986
Pendel Pendel on füüsikaline mudel, mis kirjeldab raskusjõu mõjul võnkuvat keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada... Loe edasi 4019
Energia muundumine võnkumisel Kui võnkuda saav süsteem tasakaalust välja viia, suureneb selle süsteemi mehaaniline (potentsiaalne) energia süsteemiga tehtava töö arvelt. Amplituudasendis on taolise... Loe edasi 3143
Resonants Kui tekitada süsteemis perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul võnkumine, siis hakkab võnkumiste amplituud aja kulgemisel kasvama kuni saavutab teatud aja möödudes mingisuguse... Loe edasi 5059
Lained Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste... Loe edasi 2725
Piki- ja ristlained Laineid liigitatakse selle põhjal milline on osakeste võnkesiht võrreldes laine levimise sihiga: Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nimetatakse lainet pikilaineks. Heli (hääl) on... Loe edasi 8049
Lainefront. Kera- ja tasalained Võnkumine, nagu mistahes muugi liikumine, ei saa keskkonnas levida hetkega vaid selleks kulub mingi aeg. Piiri, kuhu keskkonna häiritus esimese laine näol jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks.... Loe edasi 3765
Seisulaine Lainetuse eriliseks vormiks on seisulaine. Seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu. VIDEO: Seisulaine Loe edasi 3022
Lainet iseloomustavad suurused Kuna laine kujutab endast võnkumiste levimist, siis kasutatakse nende kirjeldamisel peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral: Hälve (x) – keskkonna osakese (ka laineosake) kaugus... Loe edasi 2617
Lainete sirgjooneline levimine Mõttelist joont, mis kirjeldab lainega kaasneva energia levimist, nimetatakse kiireks. Kiir on igas ruumipunktis risti lainefrondiga. Ühtlases keskkonnas on kiired suunatud sirgjooned –... Loe edasi 2275
Vari Homogeenses keskkonnas levib laine sirgjooneliselt – seega tekib tema teele jääva tõkke taha piirkond, kus lainetust ei ole. Seda piirkonda nimetatakse varjuks. Loe edasi 2261
Huygensi printsiip Huygensi printsiibi kohaselt on iga keskkonnapunkt, milleni antud hetkel lained on jõudnud, ise elementaarlainete allikaks. Kõikide elementaarlainete mähispind ongi järgnevale ajahetkele vastav... Loe edasi 3417
Lainete peegeldumine Jõudes kahe keskkonna lahutuspinnale, muudab laine seal oma levimise suunda. Kui laine pöördub lahutuspinnalt tagasi algsesse ehk lähtekeskkonda, nimetatakse seda nähtust lainete... Loe edasi 4083
Lainete murdumine Kui lained jõuavad kahe keskkonna lahutuspinnale, muudavad nad seal oma levimissuunda. Kui lained lähevad läbi lahutuspinna teise keskkonda, nimetatakse seda nähtust lainete murdumiseks.... Loe edasi 2911
Lainete interferents On kindlaks tehtud, et (absoluutselt) elastsete kehade korral ei mõjuta tõmbe- või survedeformatsioon ühes suunas kehade elastseid omadusi teistes suundades – seetõttu ei avalda laine... Loe edasi 6433
Lainete difraktsioon Kui laine levimise teele ette jääva tõkke mõõtmed on samas suurusjärgus laine lainepikkusega, eirab laine tõkkel oma sirgjoonelist levimist ning kandub tõkke taha – seda nähtust... Loe edasi 3168
Lainete polarisatsioon Kui lainete peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon leiavad aset nii piki- kui ristlainetega, siis ristlainetel on veel üks omadus, mis pikilainetel puudub – polarisatsioon.... Loe edasi 2792
Doppleri efekt Doppleri efektist nimetatakse nähtust, kus liikuva laineallika poolt tekitatava laine sagedus sõltub laineallika liikumisest vastuvõtja suhtes: kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt... Loe edasi 6484
Liikumishulga (impulsi) jäävuse seadus Liikumishulk (impulss) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisolekut: kus p – liikumishulk, m – mass, kiirus Kui keha liikumishulk ajas muutub, liigub see keha kiirendusega, mida... Loe edasi 7407
Põrgete liigid Liikumishulga jäävuse seaduse rakendamisel puutume kokku kehade põrgete erinevate liikidega: Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad... Loe edasi 2390
Reaktiivliikumine Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja tehnikas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid.... Loe edasi 4520
Ideaalse gaasi rõhk Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; (3) molekulide vahel puudub... Loe edasi 5280
Töö. Energia Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel... Loe edasi 2546
Mehaaniline töö. Võimsus Kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul selle jõu sihis, siis öeldakse, et see jõud teeb keha liigutamiseks mehaanilist tööd kus A – mehaaniline töö, F – keha liigutav jõud, s – jõu... Loe edasi 5293
Mehaaniline energia Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha mehaanilist tööd, nimetatakse selle keha (süsteemi) mehaaniliseks energiaks. Kui keha või süsteemi mehaaniline... Loe edasi 3301
Kineetiline energia Selleks, et muuta keha liikumisolekut (kiirust), peab sellele kehale mõjuma jõud – järelikult keha liikumisoleku muutmiseks tehakse mehaanilist tööd. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab... Loe edasi 2583
Kineetilise energia muutumine ja mehaaniline töö Kui keha kineetiline energia muutub, on see märk sellest, et tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha kineetiline energia suureneb, teevad kehaga tööd välisjõud: Kui keha kineetiline... Loe edasi 3092
Potentsiaalne energia Selleks, et muuta ühe keha asendit teise suhtes (või ka keha kuju), peab sellele kehale mõjuma mingisugune jõud, mis keha liigutab. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade vastastikkuse... Loe edasi 2469
Potentsiaalse energia muutumine ja mehaaniline töö Samuti kui keha kineetilise energia muutus, on ka potentsiaalse energia muutumine märk sellest, et kehaga tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha potentsiaalne energia väheneb, teevad... Loe edasi 2613
Raskusjõu potentsiaalne energia Selleks, et tõsta maapinnal asuvat keha, mille mass on m kõrgusele h, tuleb kehale rakendada jõud, mis on arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, aga suunalt sellega vastupidine. F=-mg... Loe edasi 2870
Elastsusjõu potentsiaalne energia Kui kehale mõjub deformeeriv jõud ning keha pikkus selle tulemusena muutub, siis teeb keha deformeeriv jõud tööd kehas tekkiva elastsusjõu ületamiseks. Kui lugeda deformeerimata keha... Loe edasi 3014
Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha (süsteemi) mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha(de) kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. Süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv suurus. See tähendab, et keha... Loe edasi 3479
Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks Lisaks mehaanilisele liikumisele tegeleb füüsika veel paljude teiste loodusnähtustega – soojusnähtustega, valgusnähtustega, helinähtustega, elektri- ja magnetnähtustega jne. Kõik... Loe edasi 5015
Pöördliikumine ja jõud Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist. Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Jõuga... Loe edasi 5335
Pöörlemisteljega keha tasakaal Pöörlemistelge omav keha on tasakaalus (puudub väline jõumoment) kui temale mõjuvate jõumomentide summa on võrdne nulliga: kus F1, F2, F3, … FN on kehale mõjuvad jõud õlgadega vastavalt... Loe edasi 2658
Impulsimoment Keha rigjoonelise liikumise korral kasutatakse keha liikumisoleku kirjeldamiseks lisaks keha liikumshulgale (p=mv) ka tema impulsimomenti. Kui keha, mille mass on m liigub jääva joonkiirusega v... Loe edasi 5010
Impulsimomendi jäävuse seadus Pöördliikumisel kehtib impulsimomendi jäävuse seadus, mille kohaselt kui ringliikumises olevale (tiirlevale või pöörlevale) kehale ei mõju välist jõumomenti, on keha impulsimoment jääv... Loe edasi 3739
