1. Geograafia – Maa kirjeldus
Geograafia mõiste on tulnud kreeka keelest, kus geo on tõlkes Maa ja grapho kirjutan või kirjeldan. Seega on geograafia otsetõlkes Maa kirjeldus, mis tähendab Maa kui taevakeha uurimist ja kirjeldamist. Eesti keeles oli geograafia varasem nimetus maateadus.
Geograafia on teadus, mis uurib looduse ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning paiknemist Maal.
PANE TÄHELE! Maa ja teiste taevakehade nimed kirjutatakse suure algustähega.
Geograafia mõiste võttis kasutusele Vana-Kreeka õpetlane Eratosthenes, kes arvutas juba enne meie ajaarvamist ehk Kristuse sündi (eKr) välja Maa kuju ja ümbermõõdu.
1.
Geograafia jaguneb kaheks põhiharuks:
- loodusgeograafiaks (varem nimetati füüsiliseks geograafiaks),
- inimgeograafiaks (varem nimetati ühiskonnageograafiaks).
Sel õppeaastal õpime geograafiatunnis Maa kuju ja siseehitust ning Maa pinna kuju, mis on loodusgeograafia teemad. Viimane peatükk „Rahvastik” on inimgeograafiast. Loodus- ja inimgeograafiat ühendavad geograafilised kaardid.
Geograafias kasutatakse asendi või liikumissuuna kirjeldamiseks kaarti ja ilmakaari.
TULETA MEELDE.
Põhiilmakaared on PÕHI, LÕUNA, IDA, LÄÄS.
Vaheilmakaared on KIRRE, KAGU, EDEL, LOE.