Perekond on justkui iseenesestmõistetav. Ometi – kui räägitakse perekonnast, võidakse mõelda väga erinevaid inimestevahelisi suhteid.

Perekonna mõiste ja sisu sõltub ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist ning ühiskonnas toimuvatest protsessidest. Eriti kiiresti on arusaam perekonnast muutunud viimastel kümnenditel, seda just lääne ühiskonnas.

Esivanemate põlvkondade jaoks oli perekond eelkõige turvaline koostoimimise võimalus. Rollid olid selles tänapäevast selgemalt määratletud. Isa käis tööl, hankis vahendeid pere igapäevaseks hakkamasaamiseks ja kaitses oma pere. Ema hooleks olid kodu ja lapsed. Lapsed olid eakohaselt kõikidesse tegevustesse kaasatud. Nii kiigutas juba viieaastane tüdruk hälli ja poiss käis hanekarjas. Vanavanemate nooruse ajal töötasid nii emad kui ka isad kodust väljas, kuid kodune elu jäi endiselt peamiselt naiste õlule. Laste tööks oli õppimine. Tänastes peredes jagatakse koduseid ülesandeid omavahel, kuid sageli napib aega suhtlemiseks ja koosolemiseks.

Kuigi perekonna tähendus on eri aegadel olnud erinev, on põhiline jäänud samaks. Oma esimese väärtuskasvatuse ning suhtekogemused saab laps kodust. Tema areng sõltub vanematest, nende hoolitsusest, lastele kulutatud kvaliteetajast ja kasvatuse põhimõtetest. Pereliikmed pakuvad üksteisele toetust, mõistmist ja turvalisust.

Siinne õpik keskendub eelkõige lääneliku, sealhulgas Eesti perekonna olemusele, kõrvalepõigetega teistesse kultuuridesse.

Esimeses teemaplokis otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele.

1. Mis on perekond? Miks on perekond inimese elus tähtis? Millised on perekonna ülesanded?
2. Kuidas on perekond ajaloos kujunenud ja muutunud? Milliseid väärtusi kannab perekond ajastust sõltumata?
3. Mis vahe on abielul ja kooselul? Miks on abielu läbi sajandite püsinud? Millised on perekonna liigid?
4. Kuidas on perekond ja selle kujunemine olnud mõjutatud ühiskonnast ja selle suhtumisest meestesse, naistesse ja lastesse?