Kas tead, et ühe kilo veiseliha saamiseks peab loom sööma 6,5 kg teravilja, 36 kg heina ja rohtu ning jooma 155 liitrit vett? Kokku kulub ühe kilo veiseliha tootmiseks ja tarbijani jõudmiseks ligi 16 000 liitrit vett. See on veiseliha veejalajälg!
Me kasutame vett joogiks, toiduvalmistamiseks, enda ja pesu pesemiseks ning taimede kastmiseks. See on meie igapäevase veetarbimise otsene ja nähtav osa. Lisaks otsesele veekasutamisele tarbime ka kaudset ehk varjatud vett, mida nimetatakse virtuaalseks veeks. Varjatud vesi on seotud toidu, riiete, kütuste, paberi ja kõigi teiste asjade tootmisega. Asjade valmistamiseks vajalikud ained ja materjalid saadakse sageli taimedest ja loomadest, kes ei ela ega kasva ilma veeta. Tootmisel kulub suur hulk vett materjalide ja masinate puhastamiseks või toodete ja seadmete jahutamiseks. Isegi valmistoodete pakkimiseks ja transportimiseks kulub palju vett. Seega, erinevaid tooteid kasutades tarbime alati ka varjatud kujul vett.
Mille jaoks oled sina täna vett kasutanud?
Otsusta, kas tegemist oli otsese või varjatud veetarbimisega.
1.
2. Rühmatöö
Valige üks toode järgnevatest: t-särk, banaan, tomat, mobiiltelefon, paber. Mõelge, kus, millest ja kuidas seda toodetakse ning poodi transporditakse. Koostage plakat, kuhu panete kirja info tegevuste kohta, mille jaoks on vaja kas otsest või varjatud vett. Vajadusel otsige lisainfot internetist.
3.
Tutvu järgmiste allikate abil vee varjatud kogustega meie toidus ja tarbekaupades.
VEETEEMALINE ÕPIMAPP A. Ader, U. Tartes, Keskkonnaamet, 2014 (joonis lk 46 üleval)
Inimese elu põhineb maailma loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade seisundit ja hulka hinnatakse pidevalt ning nende kasutamist jälgitakse. Puhas magevesi on Maal väga oluline loodusvara. Iga riigi, inimese või toote otsest ja varjatud veekasutust väljendatakse vee jalajäljena. Vee jalajälg on kokkuleppeline mõõdik, mille abil jälgitakse ja mõõdetakse kasutatud vee hulka. Vajadusel muudetakse tarbimist, et veevarude kasutamine oleks jätkusuutlik ehk kestlik.
Eestis pole magevee hulga ja kvaliteediga suuri probleeme, sest meie riigi põhjaveevarud on head ja elanikkond pole suur. Me elame planeedi sellises piirkonnas, kus on looduslikult piisavalt sademeid ja muld parajalt niiske. Võrreldes paljude maailma kuivade aladega, kus tuleb saagi saamiseks põlde niisutada, kulub tänu sellele Eestis põllumajanduses vett palju vähem.
4.
Koosta teksti põhjal kolm miks-küsimust. Küsi vastuseid pinginaabrilt. Täida ülesanne allolevas kastis.
Koosta uurimistöö veekasutuse kohta koolis või kodus. Kasuta õpitud teadmisi ning püstita oma huvist lähtudes uurimistöö eesmärk koos uurimisküsimustega. Tegevuse planeerimisel ja elluviimisel toetu I osa ptk „2.1. Loodusteaduslik uurimus. Kodukoha veekogu elurikkus“ materjalidele.
Koosta uurimistöö jaoks kava ja planeeri aega selle tegemiseks. Määrake töö tähtaeg koos õpetajaga. Täida uurimistöö kava veebis, tööraamatus lk 104– või prindi välja tööleht.
Valik teemasid
Minu pere kodune veetarbimine (milleks ja kui palju kasutame, kui palju maksab, keskmised näitajad nädalapäevade kaupa jne)
Minu pere vee teekond (kust vesi tuleb, milleks kasutame, kuhu läheb kasutatud vesi)
Minu pere kasutatud vee kulu ja hind (milleks kasutame, vee kulu nädalapäevade kaupa veemõõturi näitude põhjal, kas veekasutust oleks vaja vähendada, kuidas kasutust vähendada jne)
Veetarbimise võrdlus koolis ja kodus (kasutamise eesmärk, kasutajate hulk, võimalusel veemõõturite näitajate võrdlus jne)
Vesi minu hommikusöögis (minu nädalane otsene ja varjatud veetarbimine hommikusöögil)
Veemõõtur mõõdab teda läbiva vee kogust kuupmeetrites. Veemõõtur võib olla eraldi külmale ja soojale veele, olmeveele ja kastmisveele. Olmevesi liigub edasi kanalisatsiooni, aga kastmisvesi mitte. Olmevee hind sisaldab peale ühisveevärgist võetud vee hinna ka reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu.
