Osas kirikutes ja kodudes süüdatakse igal pühapäeval üks uus advendiküünal.

Saame tuttavaks!

Marta peab jõule kaks korda. Esimesed jõulupühad saabuvad talle tema linnakodus 24. detsembri õhtul. Läbi on saanud koolide jõulupeod ja nüüd on tore kodus koos perega aega veeta. Kuusk on ehitud, piparkoogid lõhnavad imeliselt ja pärast kirikus käimist saabub põnev kingituste avamise aeg.

Kui kätte jõuab 6. jaanuar, viib Marta isa aga kuuse välja. Marta teab, et see võib tähendada ainult ühte asja! Nimelt algab sõit Peipsi äärde, kus elab tema vanaema. Seal on nende pere teised jõulud. Vanaema ütleb ikka, et ühed jõulud on riigi jõulud, teised aga vene jõulud. Marta on tark tüdruk ja teab, et jõulud on tegelikult ikka aastas ainult ühe korra. Kuna aga vanaema käib teistsuguses kirikus, siis seal peetakse jõule teisel ajal.

Toit, mis ei puudu kunagi vanaema jõululaualt, on mooniseemnetega pirukas. See on väga maitsev. Kui Marta istub jõululaua taga, tunneb ta end väga rikka tüdrukuna, sest ta saab kaks korda jõule tähistada.

* * *

Kaarli pere ei usu jumalat, aga jõule tähistavad nad ikkagi. Jõululaupäeva hommikul tuuakse tuppa kuusk, mida lapsed hakkavad usinasti ehtima. Veel on nende perel komme käia õhtul pimeduse saabudes surnuaias. Seal süütavad nad küünla vanavanaema ja vanavanaisa haual ja laulavad jõululaule. Need on väga ilusad hetked, kui kogu surnuaed on küünlasäras ja salapärases jõuluõhtu vaikuses.

Kaarli vanem vend aga sel aastal jõuluks koju tulla ei saagi. Ta elab nüüd Austraalias, kust ta saatis ka vägeva jõulukaardi. Kaardil on pilt jõuluvanast, kes sõidab surfilauaga, suur kingikott õlal. See on väga naljakas. Nimelt on jõuluaeg Austraalias kõige kuumem aeg aastas. Kaarli vend kirjutas, et täiesti tavaline on, et inimesed veedavad oma vabad jõulupühad rannaliival. Seal peetakse ka piknikku ja süüakse jõulutoitu. Küll see maailm on ikka suur …

Sõnaseletused

• paast – täielik või osaline hoidumine toidust mingil perioodil