10. klass, 11. klass, 12. klass, IseõppijaleAjalugu

Uurimistöö ajaloos

1.1. Teema valik

Õpilase ajaloohuvi

Uurimistöö teemat valides tuleb õpetajal kõigepealt selgitada õpilase ajaloohuvi rõhuasetused (perekonnalugu, kodukoha ajalugu, kooliajalugu, sõjaajalugu, isikulood jm) ning leida üheskoos sobiv valdkond. Heaks meetodiks on ajurünnak, mis tähendab üldteemade kohta märksõnade pakkumist.

NB!

Eesti sõjapõgenikud Teise maailmasõja järel (põgenemine 1944, pagulaslaagrid, perekond, töö); kultuur (kultuuritegelased ja -organisatsioonid, vähemusrahvuste kultuuritraditsioonid); majandus (mõne tööstusettevõtte ajalugu, tuntud kaupmehed, kaubadefitsiit); religioon (koguduste sulgemine ja taastamine, usuõpetus koolis) jne.

Uurimistööde võistlused

Kõige tuntum õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus on Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele, mida Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts korraldab alates 2000. aastast. Näiteks soovitati 2020/2021. õppeaastal toimunud võistluse „Murrang“ teemad valida järgmiste seast: Eesti ajalugu mõjutanud sõjad: Balti ristisõda, Vene-Liivi sõda, Põhjasõda, I ja II maailmasõda, vabadussõda; eestlaste ja eestimaalaste lood murrangulistel aegadel: väljarändamisliikumised, usulised ärkamised, suur põgenemine 1944. aastal, väliseestlased, küüditatud, ENSV kodanikust Eesti Vabariigi kodanikuks; maailmas nime teinud eestlased ja Eestimaalt pärit leiutajad, muusikud, kunstnikud, kirjanikud, sportlased, maadeavastajad, teerajajad; pöördelised muutused: pärisorjusest vabastamine, ärkamisaeg, venestamine, laulev revolutsioon, vaikiv ajastu, rahareformid, maareform.

Põnevad allikad

Sageli võivad uurimistöö teemavalikut inspireerida põnevad ajalooallikad: kirjalikud (päevikud, kirjad, dokumendid, mälestused jm); visuaalsed (fotod, joonistused, plakatid, postkaardid, ehitised, monumendid, igapäevaelu esemed jm) ja suulised allikad (ajaloosündmuste kaasaegsed).

Dokumendid

Saksakeelne emadekaart.
Dokument. 
Emadekaart Nr. 024838
Eesti Rahva Ühisabi tõendab, et käesoleva ettenäitaja Linda Weemees
elukoht Sangaste wallas omab emadele antud eesõigusi alates kaardi väljaandmises tähtajata.
"15."05.1944
Allkiri
ERÜ direktor

Selgitus. 1944. aastal välja antud emadekaart tekitab huvi uurida Saksa okupatsioonivõimu perepoliitikat.

Tollideklaratsioon aastast 1962.
Tollideklaratsioon 22.05.1962 Austriast Eestisse saadetava paki kohta.

Dokumendis on kirjas paki sisu: lastejope (Kinderjacke), lasteseelik (Kinderrock), lastekampsun (Kinderpullover), laste kleit (Kinderkleid), lühikeste varrukatega laste kampsun (Kinderpullover kurze Ärmel), laste siputuspüksid (Kinderhampelhosen), nukk (Puppe), kummiloom (Gummtier), paar nailonsukki (paar Nylonstrümpfe). Dokument ärgitab uurima, miks ja kuidas pakkusid väliseestlased nõukogude ajal Eesti sugulastele majanduslikku abi, saates pakke.

Dokumendi kaas.
Tartu linna töötava rahva saadikute nõukogu täitevkomitee
Tartu linna taastamistöödest osavõtja
Isiklik raamat Nr. 9/5
Tartu 1944.

Selgitus. Dokument inspireerib uurima Teise maailmasõja järgseid Tartu linna taastamistöid.

Kiituskiri tekstiga: 
Võitluseks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ürituse eest- ole valmis!
Kiituskiri antud Toomiste, Hillarile tublile isetegevuslasele!
Holdre pioneerilaager
Pioneerilaagri ülem 1970
Malevanõukogu esimees ning allkiri.

Selgitus. Kiituskiri aastast 1970 tekitab huvi Holdre pioneerilaagri ajaloo vastu.

Kiri

Käsitsi kirjutatud kiri.
Ants Martinsoni (1893–1950) kiri Petrogradist 11. märtsil 1917 vennale Gustav Martinsonile (1888–1959), kes oli mobiliseeritud Esimesse maailmasõtta.
Kaardile on kirjutataud vene tähtedega saaja ning saaja aadress.

Selgitus. Venemaa 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal Petrogradist saadetud kiri inspireerib uurima Peterburi eestlaste tegevust veebruarirevolutsiooni käigus.

Protokoll

Käsitsi kirjutatud protokoll.
RA. EAA. 5278.1.4. Räpina haridusseltsi protokolliraamat 1939–1943.

Selgitus. Räpina Rahvaharidusseltsi 4. juulil 1940. aastal toimunud koosoleku protokoll inspireerib uurima Räpina hariduselu esimese Nõukogude okupatsiooni (1940–1941) ajal.

Päevik

Päevikusissekandes 1943. a 10. novembrist kirjutab autor, keda ta Lõikuspühal Ülikooli kirikus nägi ning iseloomustab kirikuõpetaja kõnet.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kusta Mannermaa (1888–1959) päevik.

Selgitus. Tartu Ülikooli kirik valmis 1860. aastal. Tartu Ülikooli kogudus tegutses kuni 1948. aastani, mil see nõukogude võimu poolt likvideeriti. Tänapäeval tegutseb hoones Tartu Elektriteater. Päevikukatkendist ajendatuna saab uurida Tartu Ülikooli kiriku ja koguduse ajalugu Teise maailmasõja ajal.

Mälestused

Autor kirjeldab 1941. a 14. juunil toimunut, kui miilitsa- ja sõjaväevormides mehet tulid teda ja abikaasat teise elukohta viima.
Katkend korp! Filiae Patriae vilistlase Henriette Marie Anna Kärsna-Israeli (1913–2004) mälestustest.

Selgitus. Mälestused ajendavad uurima inimeste elu ja saatust.

Foto

Mustvalge foto. Fotole on tehtud nool ning kirjutatud "meie maja".
„Viimsele teekonnale emake armas“, Siber, 14. dets 1955.

Selgitus. Foto tõukab uurima 1949. aastal Eestist Siberisse küüditatud eestlaste elutingimusi.

Mustvalge foto mehest.
Esimeses maailmasõjas sõdinud eestlase foto, 1915.
Käsitsi kirjutatud kiri foto tagumisel küljel.

Selgitus. Foto ja sellel olev kiri „Kas on pildi omanik elus?“ äratab huvi selle isiku elukäigu vastu.

Pisitrükised

Trükis testiga:
1951 
23 detsember
Kõik valimistele!
Kirjandust rahvakohtute valimisteks.
Vabariiklik raamatukaubanduse kontor.
Trükise teine külg tekstiga:
Kirjandushuvilised!
kasutage soodsat võimalust - tellige raamatuid posti teel. 
Tellimised saada aadressil: "RAAMAT POSTIGA", postkast 199, Tallinn ja VRK raamatukauplus nr. 2 Ülikooli tn. 15 Tartu.

Selgitus. 1951. aasta rahvakohtute valimistega seotud pisitrükis ärgitab uurima nende valimiste ja rahvakohtute ajalugu. Trükisel soovitatud Eesti NSV Rahvakohtute valmiskirjanduse nimekirjas on näiteks K. P. Goršenini „Nõukogude kohus“, P. I. Kudrjavtsevi „Eesti NSV rahvakohtute valimise määrustik“ ja S. A. Borodonovi „Rahvakohus sotsialistliku omandi kaitsel“ (kõik ilmunud Tallinnas Eesti Riiklikus Kirjastuses, 1951).

Trükis pildiga: raamatuvirna otsas on põlvili saba ja sarvedega kurat, kes hoiab küünalt üleval.
Trükise teine külg, kus on kirjas:
ÕNNERIKAST UUT AASTAT SOOVIB HANS HEIDEMANNI NIMELINE TRÜKIKODA

Selgitus. Hans Heidemanni nimelise trükikoja pühadetervitus 1972. aastaks inspireerib uurima trükikoja ajalugu.

Trükis, millel on pilt naisest.
Trükise teine külg, millel kirjas:
Palume Teid osa võtta JUTA KOLSARI 50. sünnipäeva ja 30. a pedagoogilise tegevuse tähistamisest laupäeval 19. juunil 1971. kell 19.00 Tartu I Eriinternaatkooli aulas Pöögelmanni 11.
korraldav komisjon

Selgitus. Pedagoogikategelase Juta Kotsari juubelikutse tekitab huvi tema elu ja töö vastu.

Trükis.
Eesti muinsuskaitse klubide IV kokkutulek
TARVASTU
5.-6. september 1987
KAVA
Laupäev, 5. september
11.45 Kogunemine Tarvastu kiriku ette
12.00 Tervituskontsert Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt (juhatab T. Kaljuste)
13.30 Rongkäigus siirdumine Tarvastu linnusesse
Heakorratalgud Tarvastu linnuses Riuma ja Mõnnaste muinaskalmetel
18.00 Õhtusöök
19.00 Kõnekoosolek Tarvastu ühismajandi keskuses "Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek 9. septembril 1881" - etendab tudengiteater "Vallhalla" kohalviibijate kaasabil
Lustipidu "Leigarite" Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel
Pühapäev, 6. september
9.00 Hommikusöök
10.00 Filmikava: "Eesti Kultuurfilmi" varamust P. Tooming, "Varandus" I-III
12.30 Tutvumine Tarvastu kultuurimälestistega (sissejuhatus Tarvastu ühismajandi saalis)
14.00 Lõpukontsert Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt
15.00 Kokkutuleku lõpetamine

Selgitus. Nõukogude võim keelas Eesti muinsuskaitse klubide IV kokkutuleku. Kava inspireerib uurima antud sündmuse ajalugu.

Ajalehed

Anatoli Jõgi, „Siseminister Marko Tibar“, Politsei Peegel, 1990, nr 1.

Väljavõte 1990. aasta ajalehest.
"Aastat kolmteist tagasi, kui töötasin Tallinna miilitsas, tuli korrapidamisse teade, et ühte Lääne-Eesti sovhoosi kassiiri on röövitud ja kogu sovhoosi palgaraha ära varastatud. Juhtum pidi olema toimunud kuskil Tallinna läheduses. Saime kassiiri kätte, kuid ta andis äärmiselt katkendlikke seletusi. Kassiir oli peale pangast raha kättesaamist läbi käinud kohvikust "Toome", ostnud sealt magusat-meelehead kodustele kaasa ja istunud siis kohviku ees sovhoosi "Volgasse". Siis oli raha alles, aga linna piiril kassiir avastas, et raha oli kadunud. Sõitsime siis kassiiri, operatiivgrupi ja eksperdiga kohvik "Toome" ette. Arutasime seal, kuidas autosse mindi, mis käes oli ja kuhu miski asetati, kui naaberpoest (tol korral paiknes seal kauplus "Turist") tuli müüja ja küsis, ega me äkki portfelli ei otsi. Selgus, et kassiir läks oma torti ja kommikarpi autosse panema ja tõstis portfelli, mis teda segas, kõnnitee servale. Kui auto minema hakkas, jäigi portfell sinnasamasse. Et "Turisti" müüja oma kaupluses igavles, märkas ta varsti kõnniteel portfelli, mille keegi oli maha unustanud. Müüja läks välja ja tõi selle kauplusse letile, lootes, et küllap varsti keegi tuleb seda küsima. Aga raha oli selles portfellis kõvasti üle kahesaja tuhande rubla..."

Selgitus. Vanu ajalehti sirvides võib leida huvitavaid artikleid, mis ajendavat teatud teemasid uurima. Antud artikkel äratab huvi nõukogudeaegse rahanduse vastu.

Mälestusesemed

Kollase ja valgega vimpel, mille peal on laev merel päikese all. Laeva peal on kirjas KARAKUM ning MULK & LAND.

Selgitus. Viljandi V Keskkooli õpilaste 1987. aasta Karakumi kõrbematka vimpel inspireerib uurima selle ajalugu.

00:00