Arvutikaardi kaks peamist vormi
Arvutikaartidel on kaks põhivormi: raster- ja vektorkaart.
Rasterkaartidel antakse kohateavet edasi pinda iseloomustavate korrapäraste ruudukujuliste pildielementide ehk pikselitega. Iga pikseli koht ja värv on täpselt määratud. Rasterkujul esitatakse kaart siis kui see on vaataja jaoks ideaalses mõõtkavas. Rasterkaardi eeliseks on väiksem andmemaht ja neid saab lihtsamate programmide abil vaadata. Neid kaarte saab kasutada ka vektorkaartide taustana.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ионы
Kell ja kellaaeg
Ruumilised kujundid
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Peastarvutamine eelkoolile
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpime tähti. T-täht
Õpime tähti. R-täht
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Rasterkaart
Vektorkaartidel on objektid, majad, teed, jõed, tähistatud punktidest ja joontest koosnevate kujundite abil. Arvutiprogrammi abil saab objekti suurust, värvust , joonte jämedust muuta ning lisada aadresse, muud infot. Kuna infot saab hõlpsasti täiendada, siis kasutatakse arvutikaartide tegemiseks enamasti vektorvormi. Arvutikaardi koosnevad mitmetest kihtidest, kaardikihid (Kaardikihid) moodustatakse sama tüüpi objektidest. Arvutikaardi erinevaid kihte saab vaadata koos või eraldi ning sinna on võimalik uut infot lisada.
Vektorkaart
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
