Elektromagnetiline induktsioon
Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday, kes avastas, et juhtme liigutamine magnetväljas tekitab juhtmes elektrivoolu, mille suund sõltub juhtme liikumise suunast.
Järeldused Faraday katsetest: (1) magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni; (2) elektromagnetilise induktsiooni voolu tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutumine ning (3) mida kiiremini magnetväli muutub, seda tugevam elektrivool tekib.
Faraday induktsioonikatsed
Faraday esitas ka põhimõtte kuidas kasutada elektromagnetilist induktsiooni elektrivoolu (vahelduvvoolu) tootmiseks.
Vahelduvvoolu generaator koosneb põhimõtteliselt samadest osadest, millest elektrimootorgi – mähis, magnetväli – erinevus on vaid selles, et generaatoris ajab mähist (raami) ringi mingi väline jõud ning mähise liigutamine (pöörlemine) magnetväljas kutsub esile raami läbiva muutuse, see omakorda aga (vahelduv) pinge mähise otste vahel.
Induktsioon
