GEENITEHNOLOOGIA

Geenitehnoloogia on suhteliselt uus teadusharu, mis tegeleb inimese huvides geneetilise info kasutamise, muutmise ja rakendamisega. Geenitehnoloogial on hulgaliselt kasutusalasid:

  •       Haiguste raviga tegeleb geeniteraapia. Tänaseks on teada enam kui 10 tuhat geeni, milles esinevad defektid võivad esile kutsuda haigusi. Uute geenide viimine inimesse ravimise või kasvajate ja teiste haiguste ärahoidmise eesmärgil on alles algjärgus.
  •       Geenitehnoloogia abil on konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nt kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivuse antigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et inimene koesobimatuse tõttu sureks. Seda nimetatakse transgeensete organismide loomiseks. Samuti püütakse luua selliseid taimi, kes oleksid külma- ja põuakindlad ning kelle viljad küpseksid kiiresti ning üheaegselt ja oleksid samas ka maitsvad ning samas säiliksid kaua.
  •       GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elurid, kelle geenidele on kunstlikult lisatud teiste elurite pärilikkusainet või kelle geene on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Tulemusena saadakse näiteks geneetiliselt muundatud toit. Praeguseks on laialdaselt toiduks kasutusel geneetiliselt muundatud soja ja mais.
  •       Kloonimine ehk identse genoomiga organismi loomine pole ulme. Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema ja sellest eemaldatakse geneetiline info. Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist ning saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana.

 

Lisainfo

See artikkel on retsenseerimata.