Energeetika alused ja põhiprobleemid
Hüdroelektrijaama võimsus:
kus N – jaama võimsus (W), ΔEp – paisutatud vee potentsiaalse energia muutus (J), Δt – jaama töötamise aeg (s); ρ – vee tihedus (1000 kg/m3); ΔV – läbi turbiini voolanud vee ruumala (m3), g – vaba langemise kiirendus (9,8 m/s2), h – veetaseme kõrgus (m), i – vee vooluhulk (m3/s).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. Ö-täht
Kell ja kellaaeg
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
MEISTERDA! Papist kevadlill
Harjuta eesti keelt A2-B1
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. G-täht
Растворы
Peastarvutamine I kooliastmele
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. D-täht
Tuulegeneraatori võimsus:
kus N – generaatori võimsus (W), η – generaatori kasutegur (ühikuta või %), ρ – õhu tihedus (kg/m3); S – tuulikulabade pindala (m2); v – tuule kiirus (m/s).
Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus (Stefan-Boltzmann’i seadus):
(R) Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus kus e – keha pinna kiirgustegur (see on ühikuta suurus, mille väärtus jääb vahemikku 0 … 1, kui e = 1, nimetatakse keha absoluutselt mustaks kehaks, mis teoreetiliselt on suurima kiirgusvõimega keha), σ = 5,67∙10-8 – Stefan-Boltzmann’i konstant, S – keha pindala (m2), T – keha pinnatemperatuur (K).
Kuuma keha kiirguse intensiivsus:
kus i – kuuma keha kiirguse intensiivsus ka energia tihedus ehk pinnaühikule langeva kiirgusenergia hulk (W/m2), kus R – on keha (näiteks Päike) kiirgusvõimsus (W) ja d – kaugus kiirgusallikast (m).
Albeedo:
α – albeedo (ühikuta või %), i_pgl – peegelduva kiirguse intensiivsus, i_lng – langeva kiirguse intensiivsus.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!