Geotermaalelektrijaamad

Liikudes Maa pinnalt Maa tuuma poole, suureneb temperatuur keskmiselt 30°C iga tuuma suunas liigutud kilomeetri kohta. Nii valitseb umbes 3km sügavusel Maa sees umbes 100°C temperatuur.

Geotermaalelektrijaamades muundataksegi elektrienergiaks maasisemiste kihtide soojusenergia.

Külm vesi pumbatakse Maa sisemusse asetatud torudesse, kus see soojeneb keemiseni ning Maa sisemuses tekkinud kuuma auru ja/või tulist vett on võimalik kasutada nagu seda tehakse soojus-, tuuma- või päikeseelektrijaamades – aur paneb pöörlema turbiini, turbiin elektrigeneraatori.

Paraku on taoliste torusüsteemide puurimine väga keeruline ja kallis. Kui Eestis hinnatakse maakoore paksuseks umbes 50km, siis Maailmas on piirkonnad, kus Maakoor on oluliselt õhem, mistõttu tõuseb seal maapinna temperatuur kiiremini ning vee soojendamiseks vajalik temperatuur (tavaliselt 120 – 130°C) saavutatakse 3 … 4 km sügavusel. Neid piirkondi nimetatakse „kuumadeks punktideks“ (all vasakpoolsel pildil) ning nad asuvad mandrilaamade kokkupuute piirkondades (vasakpoolsel fotol Islandil asuv geotermaalelektrijaam).

Geotermaalenergia on hetkel veel väga kallis, kuid kui suudetakse muuta maakoorde augu puurimine tänasega võrreldes oluliselt odavamaks, on selle kasutusele võtt (eriti kuumade punktide) piirkonnas vägagi perspektiivne. Eestis tõenäoliselt geotermaalenergiast elektrienergiat tootma kunagi ei hakata.