Litosfääri laamtektoonika
Ookeanide põhjas paikevad maailma võimsamad mäestikud nn keskmäestik kogupikkusega 75 000 km ja keskmise kõrgusega 4,5 km. Ookeaniliste laamade lahknemine toimub nt Atlandi ookeani põhjas, mille tõttu ookean laieneb, tekib juurde uut maakoort. Lahknevate laamade vastaskülgedel laama serv sukeldub teise laama alla, maakoor hävib. Maa tuuma ja vahevöö kontaktalal asuvad väga kuumad tõusvate magmavoolude alad nn kuumad täpid. Nendel aladel on eriti aktiivne vulkaanide tegevus ehk vulkanism, nt Vaikse ookeani tulerõngas.
Aktiivsed ookeaniääred asuvad Jaapani meres ja California lahe ümbruses, seal toimuvad maavärinad ja vulkaanipursked, nt San Andrease murrang:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Liitmine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Tasandilised kujundid
Ratsionaalavaldised
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Oksüdatsiooniaste
Laamade servad liiguvad teineteise suhtes tekitades hõõrdumisi.
Mandrite triiv võib tulevikus viia selleni, et tekib hiidmanner, kus kõik laamad on kogunenud kokku üheks kontinendiks.
Mandriliste laamade lõhkumine toimub nt Islandil vulkanismi tõttu.
Kontinentaalne rift nt Aafrikas, kus asub suur riftiorg, laamad eemalduvad teineteisest ja manner hakkab jagunema osadeks