MÕÕTKAVA, VAHEMAADE MÕÕTMINE
Kaartidel kasutatakse erinevaid mõõtkavasid, lihtsaim on joonmõõtkava, kus on selgelt näha mitu kilomeetrit looduses vastab ühele sentimeetrile kaardil.
Vaata: Joonmõõtkava
Joonmõõtkava kasutatakse enamasti paberkaartidel.
Mõõtkava alusel saab kaardid jaotada suure (a), keskmise (b) ja väikesemõõtkavalisteks (c).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
a) Mõõtkava vahemik 1: 10 000 kuni 1: 100 000
b) 1:100 000 kuni 1:1 000 000
c) Väiksem kui 1:1 000 000
1: 1 000 000 tähendab, et maa-ala on vähendatud miljon korda. Tegemist on arvmõõtkavaga.
Väikesemõõtkavalise kaardi paremaks lugemiseks tehakse kaardi tingmärkide ja joonte osas üldistusi, st kõige väiksemad ja vähemolulised kaardielemendid jäetakse märkimata.
Kaardil saab vahemaid mõõta kas sirkli, joonlaua, pabeririba või niidi abil. Saadud tulemust saab võrrelda mõõtkavaga ja niiviisi vahemaa välja arvutada.
Tänapäeval on interaktiivsetel kaartidel vahemaade mõõtmine lihtne. Erinevate kaartide juurde saab siin asuvate linkide abil, vali nimekirjast:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
