Silm

Silm on meie nägemiselund. Optika seisukohalt olulised silma osad on: silmalääts (3), klaaskeha (5), võrkkest (6) ja silmaläätse pingutav lihas (4).

Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta (1), siis silmaava (2), murdub silmaläätses ja klaaskehas ning langeb võrkkestale.

Võrkkestal tekib esemest tõeline, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Kui võrkkestale langev valgus on nõrk, siis nägemisrakkudes piisavat erutust ei teki ja me näeme ümbritsevaid kehi mustvalgena.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?

alates 14.99 €

Iseõppijale, Lapsevanemale, Õpetajale

HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks

alates 2.90 €

1. klass, 2. klass, 3. klass, Eelkool, Lapsevanemale, Õpetajale, Eesti keel

Õpime tähti. M-täht

alates 2.90 €

Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed, Eesti keel

MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks

alates 1.90 €

1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed, Kunstiõpetus

NUPUTAME KOOS! Munadepühad

alates 1.90 €

1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

alates 2.90 €

Iseõppijale, Eesti keel

Tundetarkus lastele. VASTIKUS

alates 2.90 €

1. klass, 2. klass, 3. klass, Eelkool, Iseõppijale, Lapsevanemale, Lasteaed, Õpetajale

Õpime tähti. F-täht

alates 2.90 €

Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed, Eesti keel

Kirjeldav statistika

alates 5.90 €

9. klass, Iseõppijale, Matemaatika

Terves silmas tekib nii lähedal kui kaugel asuvate esemete kujutis alati täpselt võrkkestale. Selle eest kannavad hoolt silmaläätse pingutavad lihased, mis muudavad silmaläätse paksust. Kui lihased suruvad läätse kokku, muutub lääts kumeramaks (või ka paksemaks) ja tema fookuskaugus väheneb, kui lihased lõtvuvad muutub lääts õhemaks ja tema fookuskaugus suureneb.